Kaarel Tarand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
* Pädevaid [[ametnik]]ke ja muid informaatoreid leidub küllaldaselt, aga et midagi teada saada, selleks peab [[uudishimu]] tundma, lõputult lugema ja mõtisklema, ent sellistes pattudes enamikku [[valitsus]]e liikmeskonnast küll süüdistada ei maksa.
**
* Tosina aasta taguse finants[[kriis]]i ajal vähenes Eesti sisemajanduse kogutoodang 2008. aastal neli ja järgmisel koguni 14 protsenti. Tänavuse teise kvartali seisuga oli aasta võrdluses majanduslangus seitse protsenti ja nii mõnedki hoiatavad, et hullem on alles ees.
:Mõlemal juhul on aga tegemist kõigest [[majandus]]ega, mis kahtlemata mõjutab väga erinevalt üksikisikute saatust ja toimetulekut, kuid nagu [[ajalugu]] kinnitab, oleme rahvana edukalt ellu jäänud ka ajal, mil keskmiselt oli meil jõukust kaks või isegi neli korda vähem.
* Kui veel aasta eest võtsid sündsustundega poliitikudki tõsiselt Rootsi kliimaaktivisti [[Greta Thunberg]]i sõnumeid, siis viirusepuhang andis strateegilistele huvidele alati kiirkasu eelistavatele valitsejatele võimaluse tõrjuda globaalse kliimakatastroofi vältimiseks vajalike sammude ja otsuste teema tagaplaanile.
:Greta ei ületa enam uudisekünnist ja kuigi teadus on viimase kümnendi jooksul andnud inimkonnale juurde tohutult teadmisi planeedi elutähtsate süsteemide toimimise kohta, on otsustajad eelistanud neid teadmisi eirata ning lasknud fossiilkütustel baseeruval majandusel lustiliselt vanaviisi toimida ja maakera keskmist temperatuuri tõsta tempos, mis nelja aasta eest alla kirjutatud Pariisi kliimaleppe sissejuhatuses võetud eesmärgi saavutamise võimatuks teeb.
:Teisisõnu, suurmeestel nagu [[Donald Trump]] või [[Xi Jinping]] on head eeldused minna ajalukku meestena, kelle otsused hävitasid inimtsivilisatsiooni ja enamuse kõigest elusast me planeedil. Aga selle raamatu peab kirjutama juba mõne maavälise tsivilisatsiooni ajaloolane.
* Mistahes valdkonna strateegilise planeerimisega seotusse – aga ametnikud rutiinselt neid strateegiaid ja arengukavasid ikka kirjutavad – suhtutakse parlamendis, valitsuses ja parteides silmatorkava sugukülmusega.
:Mis sest, et kriis on võimalus. Mis sest, et meil hoolimata teaduse näljapajukil hoidmisest on riigis olemas kogu vajalik teadmine selle kohta, mida peaks tegema. Mis sest, et valitsuse sülle on kukkunud miljardid odavat laenuraha, millega saaks kliimapööret majanduses kui mitte lõpule viia, siis vähemalt sellele korraliku vundamendi valada.
* Fossiilkütustest loobumine ei tee ühelegi normaalsele riigile (ja ma ei loe nende hulka Venemaad või Saudi-Araabiat) mingit majanduslikku kahju, vaid on osa vabaturumajandusele loomulikust uuenemisprotsessist ehk innovatsioonist.
* Ja eks Eestiski avaldus kliimapoliitika aina hüsteerilisemas metsaraiumises, põlevkivitööstuse erakorralises doteerimises ning peo ja pauguga uue kiirteelõigu avamises, kus aina kõrgematel tuuridel ja langetatud aktsiiside toel odavamalt saab sisepõlemismootoreid pööritada.
** [https://www.err.ee/1130243/kaarel-tarand-pikk-uni-enne-toelist-kriisi "Pikk uni enne tõelist kriisi"] ERR, 02.09.2020
==Välislingid==
| |||