Sirpa Kähkönen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Sirpa Helena Kähkönen''' (sündinud 15. septembril 1964 Kuopios) on soome kirjanik ja tõlkija, 2014. aastast Soome PEN-klubi esimees ja alates 2018. aastast Soome Kirjanike Liidu esimees.
:Eesti keeles on temalt ilmunud romaan "Graniitmees" [[Piret Saluri]] tõlkes.
 
 
* Soome Kirjanike Liidus on kogu aeg seistud selle eest, et selle liikmed saaksid teha oma kutsetööd nii hästi kui võimalik. Kuid sama tähtsaks on peetud ka vastutust ja hoolt [[soome keel]]e ja kultuuri eest. Tuleb meeles pidada, et meie liit on vanem kui [[Soome]] Vabariik ja sel ajal, kui kirjanike liit loodi, ei olnud sugugi enesestmõistetav, et soome keel ja selles keeles tehtav kirjandus võiksid püsima jääda ja areneda.
11. rida ⟶ 12. rida:
* ...oma emakeeles kirjutamine on siiski kõige alus, kunsti ei mõõdeta müüginumbrite või maailmamaine järgi. Alati on olnud kirjanikke, kes ühel või teisel põhjusel ei ole kunagi jõudnud suure publikuni, kuigi on kirjutanud [[maailmakirjandus]]t. Üks ilus näide selle kohta on [[Leonid Tsõpkin]], kelle kirjanduslik looming sündis vaikuses ja kes ei pääsenud Nõukogude Liidust välja. Tema romaan "Suvi Baden-Badenis" leiti kaua aega pärast tema surma ja see levis tõlgetena maailmas väga laialt.
* Ilukirjanduslikku Kuopio-sarja innustas mind kirjutama nn uus sõjaajalugu, mida hakati avaldama 2000. aastate alguses Euroopas ja ka Soomes. Selles seatakse esikohale tsivilistide ja üksikute sõjameeste sõjakogemus, sõdimise ja armeede tegutsemise ebainimlikud küljed, nagu näiteks tsiviilisikute kohustuslik evakueerimine, terroriseerimine, laagritesse sulgemine ja seksuaalne ärakasutamine ning sõjas mõistuse kaotanud inimeste julm kohtlemine. See on taustaks minu Kuopio-romaanidele, kus kirjeldatakse naiste, laste ja vanainimeste sõda. Minu romaanide väikelinn võiks olla suvaline väikelinn II maailmasõja aegses Euroopas; selle tänavatel kõndisid naised oma puukingades, samal ajal kui Pariisis lauldi laulu pealkirjaga "Puukingade sümfoonia". Selle tänavatel marssisid Saksa sõdurite saapad samal ajal kui igal pool mujal Euroopas. Kuopio-sari näitab, et Soome ei ole kunagi olnud eraldatud, vaid on üks osa Euroopast ja maailmast. Ka selles mõttes liituvad need romaanid uuema soome ajalookirjutusega. Mulle oli eetiliselt tähtis rekonstrueerida ka see maha lõhutud puumajadest linn, sest kõik mu lapsepõlvest tuttavad majad olid hävitatud, ja seegi oli mitte ainult Soome, vaid kogu Euroopa kogemus pärast sõdade hävitustööd ja sellele järgnenud moderniseerimise lainet.
* Ma ise olen esile toonud naisi ja lapsi, kellest [[Jaan Kross|Kross]] kirjutab ehk vähem ja pealiskaudsemalt. Ma tunnen ka, et naiskirjanikuna olen ma pidanud võitlema takistustega, mida meeskirjanikele pole kunagi seatud.
** Intervjuu [[Sirje Olesk]]ile, [https://www.looming.ee/arhiiv/minule-on-tahtis-et-saaksin-teha-tood-ka-teiste-heaks/ "Minule on tähtis, et saaksin teha tööd ka teiste heaks"] Looming 4/2019