Eeva Park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
* Debora ütles, et olles kogu oma [[elu]] pingsalt mõelnud selle üle, mis on ikkagi [[elu mõte]], teab ta nüüd lõpuks, et elu mõte on osta oma [[maja]] keskküttekatla jaoks tarvilikku õli. (lk 26-27)
* Me ju ei tunne oma vanemaid inimestena kuigi hästi, eriti juhul, kui tegu on õnneliku lapsepõlvega. Siis ei tekita emad ja isad meile mingeid erilisi probleeme ega küsimusi ning tänu sellele jääb ära ka sügavam juurdlemine nende olemuse üle. (lk 44-45)
* Inimesena, emana, kirjanikuna ei äratanud nõukogude kool ega kord temas [Minni Nurmes] mitte mingit austust ega [[usaldus]]t ja seegi küsimus, kas meist keegi [[ülikool]]i läheb või mitte, polnud üldse asi, mida oleks olnud mõtet arutada. Minu ajaloohuvi märgates vangutas ta igal juhul vaid [[pea]]d ja ütles, et ega ma seda õppima minnes muud ei õpiks kui riiklikult kehtestatud [[vale]]t. (lk 45-46)
* [[Minni Nurme|Minni]] ostis selle [Moskvitš 400] 1951. aastal [[Harriet Beecher Stowe]]'i romaani "Onu Tomi onnike" tõlkehonorari eest ja õppis ka ise [[auto]]t juhtima, kuna ta abikaasa [[Aadu Hint]] keeldus seda kategooriliselt tegemast. /---/ Ema rääkis, et tal oli sõidutundi minnes alati mure, et ta ei jõua sealt elusana enam koju tagasi, ning iga kord autojuhtimist õppima minnes rivistas ta kõik oma [[laps]]ed üles ja [[suudlus|suudles]] meid kõiki hüvastijätuks. (lk 56)
* Ema rohis maja pikiseina äärset lillepeenart ja tulepall - mis ei liikunud mitte "välgukiirusel", vaid täiesti jälgitava tempoga - keeras täisnurka tehes ümber majanurga just sinnapoole, kus Minni [[pojeng]]ide ja flokside vahele kummardus. Ma ei tea, kas ma karjatasin hoiatuseks, aga ema tõstis pea, märkas otse talle lähenevat [[keravälk]]u, lasi sellel paremat [[jalg]]a kõrgele tõstes oma jalge vahelt läbi lennata ja kummardus uuesti umbrohtu kitkuma. (lk 60-61)