Erinevus lehekülje "Banaan" redaktsioonide vahel

resümee puudub
** "[[NCIS]]", 1. hooaeg, 18. osa "UnSEALed"
 
* Banaanid on ainus demokraatlik [[toit]]: neid [[söömine|süües]] näeb igaüks naeruväärne välja.
** Jonathan Carroll, "Outside the Dog Museum: A Novel of Love, Death, and Architecture" (2005)
 
* Tuleb [[päev]], mil ma seda enam ei näe, kui banaanid kõnniteeserval jätkavad olemist ilma minuta, nagu ka nend kavalate müüjate hääled[[hääl]]ed ja [[ajaleht|päevalehed]], mille noormees on laotanud üksteise kõrvale seal vastas tänavanurgal. Ma tean, et need ei ole samad banaanid ega samad müüjad, ja inimese jaoks, kes kummardub neid vaatama, kannavad ajalehed teist kuupäeva kui täna. Kuna need on elutud, jäävad nad samaks, isegi kui nende kuju muutub; samas, kuna mina elan, ma suren, ehkki jään samaks.
:Võiksin kergesti seda hetke pühitseda, ostes banaane, kuna mulle näib, et päevase päikese[[päike]]se loomupärane [[valgus]] on end täielikult nendesse kallanud. Kuid ma häbenen rituaale ja sümboleid, tänaval[[tänav]]al asjade ostmist. Võib-olla ei paki nad banaane õigesti, võib-olla ei müü nad neid mulle, nagu nad peaksid, kuna ma ei oska neid osta, nagu ma peaksin. Mu hääl võib kõlada imelikult, kui ma hinda[[hind]]a küsin. Palju parem on kirjutada kui riskida elamisega. Isegi kui elamine ei tähenda muud kui päikesepaistel banaanide ostmist, kuni kestab päikesepaiste ja kuni müüakse banaane.
: Võib-olla hiljem... Jah, hiljem... Võib-olla teine... Ma ei tea...
** [[Fernando Pessoa]], "Rahutuse raamat" ("Livro do Desassossego", 1982)
<poem>
Banaani-sidrunises Singapuris suures,
kui laulab, nutab tormis[[torm]]is [[ookean]]
ja pimestavas kihutab lasuuris
kauge linnukaravan.
Banaanises ja kuises Singapuris suures,
kui murdub tuule käes banaanipuu,
[[öö]] veedate te kuldsel nahal unes
ja kõrvus ahviulg.
</poem>