Segregatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Käsitsi tühistamine
5. rida:
* Ei, ta ei kutsunud üles [[genotsiid]]ile ega õigustanud [[tuumapomm]]irünnakuid. Ta ei tahtnud mingit [[küüditamine|massilist deporteerimist]]. See, mis teda ärritas, oli sundus jagada kultuurilist ruumi niisuguste inimestega, kelle keelt ta ei mõistnud ja kelle [[kombed]] olid talle võõrad. Ta tahtis, et [[jaapanlased]] elaksid [[Jaapan]]is, mitte ei käsitaks [[USA]] läänerannikut nagu teatavat ühisvara.
:See, hoidumine oma kasti seinte vahele ning inimeste surumine sinna tagasi, ongi üks segregatsiooni põhilisi tunnuseid, mis [[Eesti]]s ja [[eestlased|eestlaste]] keskel on korduvate [[okupatsioon]]ide väga halb tagajärg. Et seda mõista, selleks ei pea olema üksik vaba radikaal. Tuleb lihtsalt tunda [[Suurbritannia|Inglise]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] koloniaalpoliitikat, eestlaste, nagu muide ka [[valgevenelased|valgevenelaste]] küüditamise ajalugu ning seda, mis toimub praegu Kesk- ja Lõuna-Aasias.
:"Segregatsioon" on täiesti ekslik sõna nende jaoks, kes seda ei poolda ja kes on selle vastu. [[Svetlana Grigorjeva]] oleks talitanud võrreldamatult õigemini, kui ta oleks kasutanud semantilist välja "[[Võõrandumine]]".
* [[Peeter Olesk]], "Kuidas sinu poole pöörduda?" Tartu Postimees, 4. september 2020, lk 2