Peeter Olesk: erinevus redaktsioonide vahel

* Ei, ta ei kutsunud üles [[genotsiid]]ile ega õigustanud [[tuumapomm]]irünnakuid. Ta ei tahtnud mingit [[küüditamine|massilist deporteerimist]]. See, mis teda ärritas, oli sundus jagada kultuurilist ruumi niisuguste inimestega, kelle keelt ta ei mõistnud ja kelle [[kombed]] olid talle võõrad. Ta tahtis, et [[jaapanlased]] elaksid [[Jaapan]]is, mitte ei käsitaks [[USA]] läänerannikut nagu teatavat ühisvara.

:See, hoidumine oma kasti seinte vahele ning inimeste surumine sinna tagasi, ongi üks [[segregatsioon]]i põhilisi tunnuseid, mis [[Eesti]]s ja [[eestlased|eestlaste]] keskel on korduvate [[okupatsioon]]ide väga halb tagajärg. Et seda mõista, selleks ei pea olema üksik vaba radikaal. Tuleb lihtsalt tunda [[Suurbritannia|Inglise]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[kolonialism|koloniaalpoliitikat]], eestlaste, nagu muide ka [[valgevenelased|valgevenelaste]] küüditamise ajalugu ning seda, mis toimub praegu Kesk- ja Lõuna-Aasias.

:Võõrandumine [[võim]]ust viib selleni, et võim püsib paigal ning [[Nõukogude Liit|nõukogude korra]] lõpul nimetatigi seda [[stagnatsioon]]iks. Stagnatsioon omakorda muudab inimese väikeseks ning alandlikuks. Sa pead olema rahul, sa pead saama üle, sa pead sammuma esirinnas! See on see, millest tuleb jagu saada nagu rakvere raipest.

* Me teame [[Suurbritannia]] kuningakojast palju rohkem kui Eesti Vabariigi presidendist ning [[Hispaania]] monarhile on [[avalik arvamus]] koos kehtiva [[põhiseadus]]ega märksa siduvam kui Eesti Vabariigi [[valitsus]]ele ja [[peaminister|peaministrile]], kelle iseseisvus on üsna näiline. See, mille vastu tuleb sõdida, on olukord, kus demokraatia ja võim toimivad teineteisest lahus ja peaministrist püütakse teha erakondliku tasakaalu asekantsler, kuna õiguskantsler meil juba on.