Tarkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Pallas_Athena_or,_Armoured_Figure_by_Rembrandt_Harmensz._van_Rijn.jpg|pisi|Vanakreeka tarkusejumalanna Pallas [[Athena]] Rembrandti maalil (''ca'' 1655).]]
'''Tarkus''' on võime mõelda ja toimida [[Teadmine|teadmiste]], [[Kogemus|kogemuste]], [[terve mõistus]]e ja [[mõistmine|mõistmise]] toel.
* Tarkus ei näi olevat väga laialt levinud tarbekaup; ealeski ei ole selles valdkonnas olnud üleproduktsiooni. ▼
** [[Jacques Maritain]]. "Filosoof ühiskonnas". Tõlkinud [[Mart Raukas]]. Looming 1987 nr 8, lk 1085-1088▼
* Ja ma pühendasin oma [[süda]]me tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine.
18. rida ⟶ 15. rida:
** Koguja raamat, ptk 9, salm 16
* Kes oskab inimestele kenasti ja mõnusalt selgitada asju, mida nood niigi teavad, omandab kõige kiiremini targa inimese kuulsuse.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
▲* Tarkus ei näi olevat väga laialt levinud tarbekaup; ealeski ei ole selles valdkonnas olnud üleproduktsiooni.
▲** [[Jacques Maritain]]. "Filosoof ühiskonnas". Tõlkinud [[Mart Raukas]]. Looming 1987 nr 8, lk 1085-1088
ABRAHAM: [[Inimene|Inimestel]] on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole. [---] Nende [[aju]] käsutab neid mõistlikumatele asjadele: [[söömine|süüa]], sigida, mõni väike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem [[sarv]]ede proovimiseks.
|