Pimedus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' '''Pimedus''' on valguse puudumine. * Varemal ajal arvati sagedasti, et jõulu olevat pühitsetud päikese auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne...'
 
Resümee puudub
7. rida:
* Mõtlejad [[inimesed]] kasutavad vähe väljendit: [[õnn]]elikud ja õnnetud. Selles [[maailm]]as, mis näib ilmselt olevat eesruumiks teisele maailmale, ei ole õnnelikke.<br /> Inimeste õige [[liigitus]] on selline: [[valgus]]elapsed ja pimeduses viibijad.<br />Vähendada pimeduse-elanike arvu, suurendada valguse osalisi - see on [[eesmärk]].
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]"
 
* Inimene ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära eksinud ja oma tõeliselt kohalt alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta otsib seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 427/400, tõlkinud Kristiina Ross, 1998
 
* Äkki ilmus [[tapeet|tapeedi]] varjust täiuslik [[valge]] [[käsi]]vars. D'Artagnan mõistis, et see on tema tasu: ta langes põlvili, haaras käe ja surus oma [[huuled]] aupaklikult võrratule käeseljale; siis kadus see, jättes noormehe pihku mingi eseme, milles ta tundis ära [[sõrmus]]e. Otsekohe sulgus [[uks]] ja D'Artagnan leidis enese pilkasest pimedusest.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri", tõlkinud Tatjana Hallap, 1977, lk 25
 
 
27. rida ⟶ 33. rida:
</poem>
* [[Märt Väljataga]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-42/ "Bussis"], Looming
 
 
<poem>
Ajatruudus ja [[aeg|aja]] pimedus
ja lõputu [[vool]]amine
asjade [[nimi]] ja nimetus
ja [[ime]]de hoomamine
</poem>
* [[Kristiina Ehin]], "Su rõõm lõi jälle mind relvituks..." luulekogust "Janu on kõikidel üks" ([https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luulesalv-9/ "Luulesalv"] Sirp, 27.03.2020)