Tagasihoidlikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
 
* [[Tõde]] on niisama vähe tagasihoidlik kui [[valgus]].
* ''[[Hall]] hallil taustal'' on selle [[vabadus]]e ainus lubatud värv. Iga kastetilk, mida säratab [[päike]], küütleb lõputus värvidemängus, kuid vaimupäike, ükskõik missugustes individuaalsetes valguskiirtes ta ka ei heikleks, peab sünnitama ainult üht – ''ametlikku valgust''! Vaimu olemuslik vorm on ''rõõmusolek, valgus'', teie arvates on aga tema ainsaks õigeks avalduseks ''[[vari]]'', ta peab end rüütama ainult musta[[must]]a, aga looduses[[loodus]]es pole ju ainustki musta lillekest[[lill]]ekest. Vaimu olemuseks on alati [[tõde]] ise, aga mida peate teie ta olemuseks? ''Tagasihoidlikkust''. Ainult [[kerjus]] on tagasihoidlik, ütleb [[Goethe]], ning niisuguseks kerjuseks tahate te muuta vaimu?
* Sest uurimist peetakse juba ette millekski, mis on ''vastuolus'' tõega, ja niisiis saab ta endale kahtlustäratava saatjana kaasa tõsiduse ja tagasihoidlikkuse, nii nagu ongi sobilik koguduseliikmele hingekarjase palge ees. Valitsuse arusaamine on ainus riiklik [[mõistus]]. Tõsi, teatud tingimustes tuleb teha mõningaid järeleandmisi teisele arusaamisele ja tema jutuvadale, kuid siis peab ta ka tundma, et talle on vastu tuldud ja et loomuldasa on ta õigustühine, nii et tal tuleb olla tagasihoidlik ja vagur, tõsine ja [[igav]].
** [[Karl Marx]], "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta" (1843). [[Tõlkinud Pärt Lias]].