Karl Ristikivi: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Vaheajal tuli mu juure üks vanahärra, kelle nime ma ei tea, aga keda [[Kalju Lepik|Lepik]] ilmsesti tundis. Ja see hakkas mind kohe ründama ja süüdistama. Kõigepealt, et ma kirjutan sellist vana prahti nagu "Põlev lipp". Ja siis üldse, et meie kirjanikud midagi ei tee selleks, et kirjandus leviks!

 

* 20 aastat Eestist lahkumisest.

 

* Ristikivi näeb maailma nii inimlikult kui ka jumalikult vaatepunktilt. Mis ühes dimensioonis on ühemõtteline, kindel ja lõplik, see on teises muutuv ja tähtsusetu. Nende dimensioonide põimumisel tekib uus vaimne reaalsus, mis pole selgelt määratletav, kus inimene – või inimese mõte – mängib Jumalaga, ja võib-olla ka Jumal inimesega. Ristikivi looming sünnib eikellegi maal, inimese ja Jumala vahemail. Ristikivi hilisemas loomingus muutus täiesti domineerivaks filosoofiline plaan ja ajalooliselt konkreetne pool etendas peamiselt kulisside osa.

 

* [[Ettemääratus]] ja [[määramatus]], elu loomulik pidevus ja tema hirmuäratav katkelisus on motiivid, mis läbivad kogu Ristikivi loomingut. /.../ Maailma [[juhuslikkus]]e mõistmine tagatakse aga usuga jumalikku ettemääratusse, juhuslike sündmuste rida pidevustatakse viitega olemise jumalikule seadusele, mille käiku inimene ette ei aima. Pidevustamis-, mõistmisprotsess nihutatakse inimesest välja, temast eemale, ent osadus sellega tagatakse jumalausu kaudu.