Eesti kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
19. rida:
** [[Karl Ristikivi]], päevik 25.06.1961
 
* Kui [[riik]] tahab jätkata eesti kirjanduse [[digiteerimine|digiteerimist]], mida ei tee ju mitte keegi maailmas peale meie, siis peaks riigi toel looma kirjandusklassika [[autoriõigus]]te hoidjate kontaktandmete andmebaasi. Teiseks peaks välja töötama lepingud ja eraldama ka summad autoriõiguste maksmiseks.
* Kirjandusajaloolastena vaidleme praegu selle üle, mis üldse kuulub eesti kirjandusse, kas lähtuda tuleb keelest või territooriumist. See on kompleksne probleem. Isegi kirjanduse mõiste üle vaieldakse. Ka [[klassika]] mõiste ajas siiski muutub, veelgi ebakindlam on [[väärtkirjandus]]e mõiste. Valiku peaks kindlasti tegema need, kel on vastav akadeemiline haridus, kes tunnevad kirjandusajalugu. Kirjanduse digiteerimine annab võimaluse kirjanduspilti rikastada ja avardada. Kas või kooliklassika on kitsuke, võrreldes selle ilukirjandusega, mis on väärtuslik. Ja teos on seda põnevam, mida vähem on ta tuntud praegu. Siin on nii palju avastamist.
** [[Marin Laak]] vestlusringis kirjanduse digiteerimisest: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/meil-veel-on-raamaturiiulid/ "Meil veel on raamaturiiulid"] Sirp, 20.03.2014
 
[[Kategooria:Eesti kirjandus| ]]