Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

* Märgata, et [[muru]]s on [[loodus]]t vähe, [[põld|põllul]] veel vähem ja sillutisel üldse mitte. Teada, millised tegevused soodustavad, millised aga hävitavad elurikkust. Seejärel aga otsustada, kas meil on just siin vaja [[künd]]a, siin nii palju niita, just sellel kohal sillutist panna või just see põõsatukk eemaldada. Tasub vaadata avatud [[pilk|pilguga]] ringi ja mõelda, et iga ruutmeeter, mida me enda igapäevaseks eluks ei vaja, võib olla tuhandetele [[organism]]idele lõputu väärtusega elupaik ning sadadele organismidele oluline hüppelaud killustunud [[maastik]]us liikumiseks ja levimiseks.

* Olemasolevate elupaikade maksimaalne hoidmine ning kahjustunud elupaikade ja maastike[[maastik]]e ökoloogiline taastamine on täiesti vältimatu [[kliimakriis]]iga toimetulekuks ja elurikkuse kao pidurdamiseks. Muudmoodi ei saa.

* Satelliidipiltidel [[maastik]]estmaastikest üle kogu maailma (NB! sealhulgas nüüd ka Eestis) muust maastikust välja joonistuvad looduskaitsealade piirid näitavad, et kui seaduse[[seadus]]e jõud puudub, siis ei ole vaba turumajanduse tingimustes iseeneslikku tegurit elurikkuse hoidmiseks või loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Sisemist motivatsiooni looduskaitsega tegeleda kahtlemata inimestel on ja häid peremehi leidub alati, kuid sellest ei piisa. Majandusotsustes, kui kaalukausil vaetakse kiiret tulu ja pikaajalist kahju, jääb ilma hinnasildi, hääle ja kaitseta [[raunjalg]], [[lendorav]] või märgala alati kaotaja poolele.