Lammas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Lammas''' ehk kodulammas (''Ovis aries'') on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
 
* Pealegi oli lammas nii-öelda vaga [[loom]]. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi [[nuga]] muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma [[pea]], kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit [[piiritus]]t enne ära viskas, nii et [[silm]]ist [[tuli]] välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel [[müts]]i pähe. Nii püha loom oli lammas.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" I, 27. peatükk
 
== Piibel ==
<poem>
Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]],
mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse,
ei minda enam [[kibuvits]]te ja [[ohakas|ohakate]] kartuse pärast:
need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks
ja lammaste tallermaaks.
</poem>
* [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 25
 
* Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad [[hunt|hundid]]!
* "Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka [[lill]]i?"
** [[Matteuse evangeelium]] 7:15
:"Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub."
:"Isegi lilli, millel on okkad?"
:"Jah, isegi lilli, millel on okkad."
: "Aga milleks need okkad siis on?"
* [[Antoine de Saint-Exupéry]], "Väike prints", tõlkinud Ott Ojamaa, 1960, lk 21
 
* Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[maod]] ja tasased nagu [[tuvid]]!
* [[Antoine de Saint-Exupéry]] kirjeldab oma "[[Väike prints|Väikeses printsis]]" olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist [[kõrb]]es tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei [[aeg]]a ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas [[lennuk]]it remontima, et mitte [[janu]]sse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas [[õnn]]e koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.
** [[Matteuse evangeelium]], 10:16
** [[Meelis Oidsalu]], [https://kultuur.postimees.ee/2663298/meelis-oidsalu-vaikusest-kultuuris-ja-poliitikas Vaikusest kultuuris ja poliitikas] Postimees, 11.01.2014
 
* [[Hullumaja]]!... [[Meri]] kohiseb, lambad määgivad...
** Filmist "[[Siin me oleme!]]", 1978
 
* Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
** Filmist "[[Mehed ei nuta]]", 1968
 
* Masside umbusaldamine on ajaloolistel maailmareligioonidel niiöelda veres. /---/ Mida nad endale soovivad, pole mitte mass, vaid kuulekas ''kari''. On tavaks vaadelda usklikke lambukestena ja kiita neid nende [[kuulekus]]e eest.
** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim"; tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 27
 
* ''Kuigi ma juba lapsena kalapüüki armastasin ja meeleldi kalurite hulgas viibisin — sellestki olen Sulle rääkinud —, tundsin nüüd sellest uut ja sügavamat rõõmu. Nende lihtsate inimeste hulgas mõtlesin külameestele, kes Geneetsareti järve kaldal noota vedasid enne kui Issand neid kutsus ja inimeste [[hing]]i püüdma saatis. Ja mul tuli imelik [[mõte]], et kogu mu [[elu]] pole rohkem väärt olnud kui nende inimeste oma, kes siin vaiksel viisil oma peatoidust teenivad. Ei ole ju ka mina ühtki hinge Issanda juurde toonud, ühtki eksinud lammast õhtuks koplisse kandnud.''
** [[Karl Ristikivi]], "[[Viimne linn]]", 1962, lk 305
 
==Ilukirjandus==
 
<poem>
48. rida ⟶ 40. rida:
See oli neile au, et te nad ära sõite!"
</poem>
* [[Jean de La Fontaine]], "Katkuhaiged loomad". Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 290-291
 
 
* Pealegi oli lammas nii-öelda vaga [[loom]]. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi [[nuga]] muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma [[pea]], kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit [[piiritus]]t enne ära viskas, nii et [[silm]]ist [[tuli]] välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel [[müts]]i pähe. Nii püha loom oli lammas.
== Piibel ==
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" I, 27. peatükk
<poem>
Ja mitte ühelegi [[mägi|mäele]],
mida nüüd [[kõblas|kõplaga]] rohitakse,
ei minda enam [[kibuvits]]te ja [[ohakas|ohakate]] kartuse pärast:
need jäävad [[härg]]ade uitepaigaks
ja lammaste tallermaaks.
</poem>
* [[Jesaja raamat]], peatükk 7, salmid 25
 
* Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad [[hunt|hundid]]!
** [[Matteuse evangeelium]] 7:15
 
* "Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka [[lill]]i?"
* Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid [[hunt]]ide keskele. Olge siis arukad nagu [[maod]] ja tasased nagu [[tuvid]]!
:"Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub."
** [[Matteuse evangeelium]], 10:16
:"Isegi lilli, millel on okkad?"
:"Jah, isegi lilli, millel on okkad."
: "Aga milleks need okkad siis on?"
* [[Antoine de Saint-Exupéry]], "Väike prints", tõlkinud Ott Ojamaa, 1960, lk 21
 
* ''Kuigi ma juba lapsena kalapüüki armastasin ja meeleldi kalurite hulgas viibisin — sellestki olen Sulle rääkinud —, tundsin nüüd sellest uut ja sügavamat rõõmu. Nende lihtsate inimeste hulgas mõtlesin külameestele, kes Geneetsareti järve kaldal noota vedasid enne kui Issand neid kutsus ja inimeste [[hing]]i püüdma saatis. Ja mul tuli imelik [[mõte]], et kogu mu [[elu]] pole rohkem väärt olnud kui nende inimeste oma, kes siin vaiksel viisil oma peatoidust teenivad. Ei ole ju ka mina ühtki hinge Issanda juurde toonud, ühtki eksinud lammast õhtuks koplisse kandnud.''
** [[Karl Ristikivi]], "[[Viimne linn]]", 1962, lk 305
 
==Filmid==
 
* [[Hullumaja]]!... [[Meri]] kohiseb, lambad määgivad...
** Filmist "[[Siin me oleme!]]", 1978
 
* Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
** Filmist "[[Mehed ei nuta]]", 1968
 
 
==Esseistika==
 
* [[Antoine de Saint-Exupéry]] kirjeldab oma "[[Väike prints|Väikeses printsis]]" olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist [[kõrb]]es tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei [[aeg]]a ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas [[lennuk]]it remontima, et mitte [[janu]]sse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas [[õnn]]e koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.
** [[Meelis Oidsalu]], [https://kultuur.postimees.ee/2663298/meelis-oidsalu-vaikusest-kultuuris-ja-poliitikas Vaikusest kultuuris ja poliitikas] Postimees, 11.01.2014
 
 
* Masside umbusaldamine on ajaloolistel maailmareligioonidel niiöelda veres. /---/ Mida nad endale soovivad, pole mitte mass, vaid kuulekas ''kari''. On tavaks vaadelda usklikke lambukestena ja kiita neid nende [[kuulekus]]e eest.
** [[Elias Canetti]], "Massid ja võim"; tõlkinud [[Mati Sirkel]]. Tallinn: Vagabund, 2000, lk 27