Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta}}
[[File:Caspar David Friedrich - Wanderer above the sea of fog.jpg|pisi|Sakslased armastavad hirmsasti [[matkamine|matkamist]] ja on seda eestlastelegi õpetanud. Caspar David Friedrich, "Der Wanderer über dem Nebelmeer", u 1817.]]
'''Saksamaa''' on riik Kesk- ja Põhja-Euroopa vahel, kus sageli arvatakse [[õlu]] ja [[hapukapsas]] olevat [[huumorimeel]]e välja tõrjunud. See-eest paistab Saksamaa silma kõrgelt arenenud [[eelarve]], [[muusika]] ja [[logistika]] poolest. Peamiselt elavad Saksamaal [[sakslased]], [[türklased]] ja [[baierlased]], kellest kaks esimest kõnelevad [[saksa keel]]t.
 
* Sagedaste loeme ajaraamatutes, et meie [[esivanemad]] naabruses riisumas käinud ja sõakorral võidetud ja kätte saadud [[vaenlased|vaenlastele]] halastamata südamega piina teinud ehk neid valusaste surmanud. Aga see oli sell ajal vaenu täht igas paigas ja kui [[naabrid]] meie maale tungisivad, tallitasivad nemad, nii pitkalt kui võimalik oli, nõndasamati. Saksamaal valitses veel pärast seda mitu aega puhas rusika õigus ja hulk [[rüütlid]] toitsivad oma pääd tee ääres varitsemisest ja riisumisest, ja need rüütlid olivad ommeti ju [[ristiinimesed]].
** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust"
 
* Ema oli omal ajal rikkas [[perekond|perekonnas]] guvernandiks olnud, oli korra välismaalgi käinud, terve Saksamaa läbi sõitnud, ja tema [[silm]]is olid [[sakslased]] üksainus nosu[[piip]]e suitsetav ja läbi [[hammas]]te sülitav poesellide, käsitööliste ja kaupmeeste kari või siis need keppsirged sõduri[[sõdur]]i moega ohvitserid[[ohvitser]]id ja äripäevaste nägudega ametnikud[[ametnik]]ud, kes kõlbavad ainult musta [[töö]]d tegema, hoolsalt [[raha]] kokku kraapima, labast korda[[kord]]a pidama, [[igavus|igavat]], reeglipärast [[elu]] elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate [[käsi|kätega]], filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga.
:"Ehi sakslast mismoodi tahes," mõtles ta, "anna talle ei tea kui peen ja [[valge]] [[särk]] selga, pangu ta [[saabas|lakksaapad]] jalga, tõmmaku kas või [[kollane|kollased]] [[kinnas|kindad]] kätte, ikka on ta nagu juhtnahast tehtud; valgetest kätistest paistavad karedad punased käed ja elegantsest ülikonnast vaatab vastu [[pagar]] või heal juhul puhvetipidaja. Need karedad käed otse nõuavad [[naaskel|naasklit]] või vähemalt orkestrandi [[viiul]]ipoognat."
** [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
 
 
* Kuid Miilinõmm ei võinud oma küünalt vaka alla panna, nagu ta ise ütles; sest mis sest siis kasu on, et ta käis Saksamaal oma [[haridus]]t täiendamas. Ja sellepärast pidi kõik tulema, nagu ta lõpuks tuligi. Sest kui kogu Mauruse vana [[maja]] kõmises igasugustest ismustest, siis pidi ka härra Maurus lõpuks ise neist vastu kõmisema hakkama. /---/
:„Te"Te kuulete seda inemist seal. Tema räägib ainult [[Karl Marx|Marksist]] ja üliinemisest, nagu poleks tal enam midagi muud rääkida. Aga mis on meil tegemist üliinemisega? Kes on teist teda näinud? Kes? Ei keegi? Mina ka mitte. Aga milleks rääkida niipalju asjast, mida keegi pole näind ja võib-olla ei näegi! Missugune ta on? On ta pikk või lühike, kõhn või paks? Keegi ei tea, härra Miilinõmm ise ka ei tea, sest ka Saksamaal pole üliinemisi. Isegi [[Venemaa]]l ei ole. See on ükskord suur maa, et kusagil nurgas võiks sündida üliinemine, aga ei sünni. /---/ Aga teate, kes selle välja mõtles? Üks [[sakslane]], kes põdes halba ja roppu [[haigus]]t, ja kui hakkas sellest haigusest hulluks minema, siis mõtleski üliinemise välja. Seega oligi päris [[hull]] valmis."
** A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" II, 33. peatükk
 
* Tohutu armee pakutud hämmastav vaatepilt andis mulle kindlust ja ma hakkasin uskuma, et [[Allah]] tõesti on määranud kristliku maailma hävima [[islam]]i võimu all. Sest nii hiiglaslikku armeed[[armee]]d poleks [[keiser]] suutnud palgata isegi kõigist kristlikest maadest kokku, kui tal oleks olnud raha, et rutata appi oma vennale Ferdinandile. Aga keisril ju raha ei olnud ja teda sidus endiselt [[sõda]] Prantsusmaaga. Pealegi oli Saksamaa täielikus segaduses [[Martin Luther|Lutheri]] tõttu ega tahtnud ka Lutheri sõbrad sugugi aidata keisrit ega tema venda, vaid nende asi vastuoksa oli kaasa aidata kõigele, mis keisri võimu nõrgestas.
** [[Mika Waltari]], "Mikael Hakim"
 
* Saksamaad ei ole võimalik tunda. Teda võib ainult taluda.
** [[Fohn Fowles]], "[[Maag]]". Tõlkinud [[Henno Rajandi]].
 
* "Ka kahe [[sõda|sõja]] vahel oli siin veel palju rohkem ruumi. Nüüd on jäänud ainult väike sillapea — [[Prantsusmaa]]. Või kui veel täpsem olla, siis ainult [[Pariis]], piiratud linn. [[Inglismaa]] on alati seisnud eraldi ja pole kunagi võõrastest hoolinud. Saksamaa lamab purustatult ja löödult, samuti ka [[Itaalia]]. [[Hispaania]]t ei taha ma üldse nimetada."
** [[Karl Ristikivi]], "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 120
 
* Ma mõtlen tihketele [[aken]]dele! Ükski teine maa ei oska nii tihkeid ning nii ilusaid aknaid teha.
** {{värvi|hall|Ich denke an dichte Fenster! Kein anderes Land kann so dichte und so schöne Fenster bauen.}}
** [[Angela Merkel]], vastates küsimusele:, milliseid tundeid Saksamaa temas tekitab. Intervjuu BILD-Zeitung-ile, 29. november 2004.
 
* Pärast sõjaväge otsustasin kodumaalt lahkuda. Ootasin pikisilmi kahe Saksamaa ühinemist, sõitsin kutsega [[Saksa DV]]-sse ja üldise segaduse varjus putkasin Kölni. Seal läksin [[Punane Rist|Punasesse Risti]], rääkisin, et kannatan rõhumise all, sest [[Siber]]is möllab hull [[antisemitism]]. Nad jäid mind uskuma, saatsid [[vabrik]]u sööklasse nõusid pesema ja panid [[ühiselamu]]sse elama. Kolm päeva hiljem näis mulle, et antisemitism on Siberis oluliselt vähenenud.
** [[Jevgeni Griškovets]], mälestused. Tõlkinud Sven Karja
23. rida ⟶ 33. rida:
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
[[Kategooria:Riigid]]