Filosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida:
* 6.53 Filosoofia õige meetod oleks tegelikult selline: mitte midagi öelda, välja arvatud seda, mida saab, seega [[loodusteadus]]likke lauseid - seega midagi, millel pole mingit pistmist filosoofiaga -, ja siis alati, kui keegi teine soovib öelda midagi [[metafüüsika|metafüüsilist]], näidata talle, et ta pole oma lausetes teatud [[märk]]idele [[osutus]]t andnud. See meetod ei rahuldaks teda - tal poleks tunnet, et me õpetasime talle filosoofiat - aga see oleks ainus rangelt õige meetod.
** [[Ludwig Wittgenstein]], "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]" (tlk [[Jaan Kangilaski]] ja [[Veiko Palge]])
 
* Filosoofia arendasid välja revolutsionäärid ja õpetlased. Mis puutub meie professionaalsetesse filosoofidesse, kes täidavad filosoofia instituute ning õppeasutuste ja parteikoolide filosoofiakateedreid, siis ükski neist pole kolmekümne aasta nõukogude võimu ja marksismi võidukäigu kestel meie maal väljendanud ühtki mõtet, mis oleks läinud [[marksism-leninism|marksistlik-leninistliku]] filosoofia varasalve. Enamgi veel, ükski meie professionaalsetest filosoofidest pole väljendanud ühtki mõtet, mis oleks rikastanud mingitki konkreetset teadmiste valdkonda. See puudutab võrdsel määral nii [[Abram Deborin|Deborin]]it ja [[Mark Mitin|Mitin]]it, [[Pavel Judin|Judin]]it ja [[Georgi Aleksandrov|Aleksandrov]]it, [[Aleksandr Maksimov|Maksimov]]it ja [[Bonifati Kedrov|Kedrov]]i kui ka kõiki ülejäänuid.
** [[Juri Ždanov]] kirjas [[Mihhail Suslov]]ile septembris 1949 (''cit. via'': Батыгин Г. С., Девятко И. Ф. [https://web.archive.org/web/20160304204110/http://russcience.euro.ru/papers/bade93sm.htm "Дело профессора З. Я. Белецкого"] Свободная мысль, 1993)
 
==Välislingid==