Erinevus lehekülje "Eesti kirjandus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
* Kirjandusajaloolastena vaidleme praegu selle üle, mis üldse kuulub eesti kirjandusse, kas lähtuda tuleb keelest või territooriumist. See on kompleksne probleem. Isegi kirjanduse mõiste üle vaieldakse. Ka [[klassika]] mõiste ajas siiski muutub, veelgi ebakindlam on [[väärtkirjandus]]e mõiste. Valiku peaks kindlasti tegema need, kel on vastav akadeemiline haridus, kes tunnevad kirjandusajalugu. Kirjanduse digiteerimine annab võimaluse kirjanduspilti rikastada ja avardada. Kas või kooliklassika on kitsuke, võrreldes selle ilukirjandusega, mis on väärtuslik. Ja teos on seda põnevam, mida vähem on ta tuntud praegu. Siin on nii palju avastamist.
** [[Marin Laak]] vestlusringis kirjanduse digiteerimisest: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/meil-veel-on-raamaturiiulid/ "Meil veel on raamaturiiulid"] Sirp, 20.03.2014
 
* Eesti kirjanduse algus ulatub aastasadade taha. Eestlaste esivanemate maailm vaatab vastu rahvaluulest - põlvest põlve suuliselt edasi antud ajaraamatust, rahva poeetilisest sõnaloomingust. Eestikeelne ilukirjandus on suhteliselt noor. Professionaalse sõnakunstina sündis see alles 19. sajandil, kuigi mitte tühjale kohale. Selleks ajaks oli välja kujunenud eesti kirjakeel kui eeldus eesti rahvusliku kirjanduse tekkeks ja oli sündinud eestlane, kes vajas omakeelseid raamatuid.
** [[Anne Nahkur]], "Lühike eesti kirjanduslugu: õpik vene õppekeelega gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 6
 
[[Kategooria:Eesti kirjandus| ]]
20 213

muudatust