Gilbert Keith Chesterton: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Gilbert Keith Chesterton2.jpg|pisi|]]

'''Gilbert Keith Chesterton''' (29. mai 1874 – 14. juuni 1936) oli 20. sajandi alguse mõjukas inglise [[kirjanik]]. Tema mitmekülgne ja mahukas looming hõlmas ajakirjandust, luulet, biograafiaid, apologeetikat, fantastikat ja detektiivilugusid.

 

 

 

* [[Luuletaja|Poeet]] soovib peaga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida [[taevas]]t oma pähe. Ja tema [[pea]] läheb lõhki.

* Tänapäeva vaidlustes kohtame tobedat vastandamist: väidetakse, et mingeid arusaamu võib õigeks pidada ühel ajastul, kuid ei või õigeks pidada teisel. Meile öeldakse, et mõned dogmad olid usutavad kaheteistkümnendal sajandil, kuid ei ole usutavad kahekümnendal. Samahästi võiks öelda, et teatud [[filosoofia]]t võib uskuda esmaspäeviti, kuid ei või uskuda teisipäeviti.

* XIX sajandil ei lakanud inimesed [[Jeesus|Kristuse]] ülestõusmisse uskumast mitte sellepärast, et liberaalne kristlus lubas neil selles kahelda, vaid sellepärast, et ülirange [[materialism]] ei lubanud neil seda uskuda.

* [[Kirik]] vajab igasuguseid inimesi, ta ei sunni mulle peale abielukeeldu. Aga fakti, et mina abielukeeldu heaks ei kiida, aktsepteerin ma samuti kui fakti, et mul pole kõrva [[muusika]] jaoks. Kõige parem inimlik kogemus jääb mulle kättesaamatuks, just nagu ma Bachi nautida ei suuda. Abielukeeld on üks [[lill]] minu isa aias, mille nime mulle pole öeldud, ja ma ei tea, kas see on kaunis või kole. Aga kunagi võidakse see mulle öelda.

* Skeptik elab tegelikult pea alaspidi - tema jalad tantsisklevad õhus mõttelagedas ekstaasis, tema aju aga on sügaval [[põrgu]]s. Nüüdisinimese [[silm]]is on [[taevas]] tegelikult [[maapind|maa]] all. Seletus on lihtne: ta seisab pea peal, ning see on väga ebakindel asend. Jalule tõustes taipab ta seda.

* Kogu kaasaegne maailm on jagunenud [[konservatiiv]]ideks ja [[progressiiv]]ideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi [[viga|vigu]] parandamast. Isegi kui konkreetne revolutsionäär ise taandab end oma [[revolutsioon]]ist, siis traditsionalist on juba seda kaitsmas osana oma [[traditsioon]]ist. Seega on meil kaks suurepärast tüüpi — edumeelne isik, kes kannustab meid hävingusse, ja tagasivaatev isik, kes imetleb [[varemed|varemeid]]. Ta imetleb neid iseäranis [[kuupaiste]]l, et mitte ütelda kesvapaistel. Progressiivi iga järjekordne läbikukkumine elik altvedamine saab selsamal silmapilgul hiilgava kuldaja legendiks [[snoob]]i jaoks. Meie [[konstitutsioon]] kutsub seda [[jõudude tasakaal]]uks või vastastikuseks kontrolliks.

*{{värvi|hall|The whole modern world has divided itself into Conservatives and Progressives. The business of Progressives is to go on making mistakes. The business of Conservatives is to prevent mistakes from being corrected. Even when the revolutionist might himself repent of his revolution, the traditionalist is already defending it as part of his tradition. Thus we have two great types — the advanced person who rushes us into ruin, and the retrospective person who admires the ruins. He admires them especially by moonlight, not to say moonshine. Each new blunder of the progressive or prig becomes instantly a legend of immemorial antiquity for the snob. This is called the balance, or mutual check, in our Constitution.}}

 

{{Vikipeedia}}