Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
21. rida:
* Ja äkilises äratundmises nägi Charles kristluse õiget mõtet: seda barbaarset kuju mitte kummardada, mitte kõrgel hoida, ja seda otsese kasusaamise - [[patt]]ude [[andeksand]]mise lootuses, vaid jõuda maailmani, kus too mees võiks ristilt maha astuda, kus teda võidaks näha mitte surmaagooniast moondunud näoga, vaid rahuliku naeratusega võidu pärast, mis on saavutatud elavate meeste ja naiste poolt ning nende südames.<br />/.../<br />Charles kõndis aeglaselt löövi tagasi, pöörates ükskõiksele nikerdatud puukujule selja. Kuid mitte [[Jeesus]]ele.
** [[John Fowles]], "[[Prantsuse leitnandi tüdruk]]"
 
* Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai [[animism|animistlik]] ristirahvas - [[usk]] kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. [[Ajalugu]] on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii [[tuul]]e- kui kultuurivarju.
** Valdur Mikita, "[[Lindvistika]]". Välgi metsad, 2015, lk 26
 
* [Köster:] Väiksed ja rammetud olite siis, kui teid eluteele saatsin, tugevatena ja elujõulistena tulite mind vaatama, mind, oma vana kooli[[õpetaja]]t, kelle pea vaheajal on halliks läinud ja kelle elupäikene alla hakkab vajuma. Ma tänan teid südamest, et te ei unustanud oma usuõpetajat, kes teile küll vahel võib-olla valjum oli kui tarvis, kes teile aga siiski ainult head soovis ja teist õigeid ja ausaid inimesi püüdis kasvatada, nagu seda nõuab meie püha [[ristiusk]]. Rõõmustan ja tänan Loojat, kes on lasknud neid seemneterakesi, mis mina teie südametesse külvasin, tärgata, kasvada ja vilja kanda."
** [[Oskar Luts]], "Suvi", lk 98
 
 
28. rida ⟶ 34. rida:
: Max: Mis värk nende mütsidega oli?
* Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants"
 
 
* "Aga mis [[nägu]] siis [[tass]]il on, kui pole [[kõrv]]a!" ütles proua Malmberg õpetlikult. "Mis nägu oleks inimesel, kui tal poleks kõrvu peas. Inimesel poleks siis mingit nägu. Nii ka tassil: tema on alati inimese käes ja temal peab olema kõrv küljes. Sest miks peab tass ilma kõrvata olema, kui inimesel on kõrvad!"
:"Ja muidugi, proua Malmberg," oli Indrek nõus.
:"Aga miks peksate siis tassidel kõrvad ära, kui nad teil endil on alles?"
:"Ega ma ei peksa ju, nad ise lähevad," vastas Indrek. "Oleks inimese kõrvad ka sama õrnad kui tassidel, siis oleksid vist kõik inimesed kõrvuta."
:"See olekski õiglane," arvas proua Malmberg, "sest milleks inimeselgi kõrvad, kui pole tassil."
:"Aga tasside kõrvad ei kuule ju,“ katsus Indrek vastu vaielda.
:"Kas kõigi inimeste kõrvad kuulevad?" küsis proua Malmberg. "Minu isa kõrvad ei kuulnud lõpuks mitte midagi, aga kas keegi kiskus nad sellepärast peast ära? Ühes kõrvadega läks teine hauda, ühes oma kurtide kõrvadega. Ja nõnda on kõigi inimestega: ühes kõrvadega pannakse nad [[puusärk]]i."
:"Aga tassid ei lähe ju puusärki," arvas Indrek.
:"Mis sest?" küsis proua Malmberg vastu. "Kas kõik inimesed lähevad? Ainult need, kes ristiusku, pannakse puusärki, sest nemad peavad [[viimnepäev|viimsel päeval]] üles tõusma. Ja kuis nad tõusevad, kui pole kõrvu peas. Sellepärast."
* A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus", II osa, XII peatükk
 
==Allikata==