Kaalumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Woman-with-a-balance-by-Vermeer.jpg|pisi|Johannes Vermeer., "Naine kaaluga" (~u 1665)]]
{{Toimeta}}
 
9. rida:
 
<poem>
„KuiKui ometi mu meelehärm saaks vaetud
ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.
3 Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mere[[liiv]].
Seepärast on mu [[sõna]]dki tormakad.
</poem>
* [[Iiobi raamat]], peatükk 6, salmid 2-3
18. rida:
 
* Sellepärast on tema poolt läkitatud see [[käsi]] ja kirjutatud see kiri.
:25 Ja see on see kirjutatud kiri: „Menee"Menee, menee, tekeel, ufarsiin."
:26 Sõnade [[tähendus]] on niisugune: menee - [[Jumal]] on ära lugenud su kuningriigi [[päev]]ad ja on teinud sellele [[lõpp|lõpu]].
:27 Tekeel - sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat.
:28 Ufarsiin - su kuningriik on tükeldatud ning antud meedlastele ja pärslastele.
** [[Taanieli raamat]], peatükk 5, salmid 24-28
 
41. rida:
 
 
* „Andke"Andke mulle tema [[kinnas]]," ütles Beaumanoir. „See"See on," jätkas ta peent kudet ja saledaid sõrmi vaadates, „õrn"õrn ja habras pant nii surmlikuks otstarbeks. Näed sa, Rebekka, nagu sinu õhuke ja kerge sõrmkinnas meie raske teraskinda kõrval, niisama seisad sina ise oma asjaga tempelordu vastas, sest just meie ordu oled sa oma tegudega välja kutsunud."
„Heitke:"Heitke mu süütus kaalule," vastas Rebekka, „ja"ja mu [[siid]]kinnas kaalub teie raudkinda üles."
** [[Walter Scott]], "Ivanhoe" 38. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
 
48. rida:
<poem>
Üks rikas [[kaupmees]] seisis
Kord vaekausi ees
Ja vaese lese [[kuld]]tükk
Tal vaagis kausi sees.
/---/
“Kuldtükk"Kuldtükk on taksist kergem,
Ei jookse enam ta:
Ei või tast rohkem anda
Kui paljalt poole ma!"
 
““Ei"Ei see või õige olla:
Ta terve täieste!
Ma palun, kulla herra:
Teist korda kaaluge!””"
 
Ja palav [[pisar]] veeres
Kuldtüki kausisse.
Kuid kaupmees kostis külmalt:
“Vaev"Vaev tühi tõeste!"
 
Ta siiski kaalus jälle
77. rida:
Kui palju kaalud sa!
</poem>
* [[Jaan Bergmann]], "Lese silmapisar"., rmt: "J. Bergmann’iBergmann'i Laulud", 1901, ''cit. via'' "Eesti ballaad", koostanud [[Arne Merilai]]
 
 
* Veel mõninga küsimise ja kostmise peale valgub kogu seltskond veskipoisi tuppa, kus Toots järsku kosuma hakkab ja korraga nõuab, et ta ära kaalutaks. See tema soov täidetakse jalamaid, kusjuures selgub, et kaalutava keharaskus punkt neli puuda ja kolmteistkümmend naela välja teeb.
:"Nüüd," ütleb ta Kiirele, "mine sina kaalu peale, siis panen mina viis ja pool naela teisele poole; küll sa näed, et kumbki pool alla ei tõmma."
** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 47
 
 
89. rida:
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia|Kaal (kaalumisseade)}}
 
[[Kategooria:Tegevused]]