Rooma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta}}
'''Rooma''' on endine [[Rooma impeerium]]i ja nüüdne [[Itaalia]] pealinn, legendi kohaselt asutatud 768. aastal eKr seitsmele künkale kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt, teise legendi järgi ([[Vergilius]]e teatel) Trooja pagulase [[Aeneas]]e poolt.
* Kui [[paavst]] Clemens [Clemens IV] mõtles Roomale, tõusis [[viha]]puna tal palgesse. Rooma, mida juba ta eelkäijad olid nimetanud Suureks Hooraks! Rooma, mis nimepidi oli ta piiskopitooli asupaigaks, aga kuhu ta meeleldi ei läinud isegi jumalateenistust pidama, sest alati olid roomlased paavsti selja taga ta [[vaenlane|vaenlastega]] kurja nõu pidanud. (lk 170)
* Seitsmele künkale on Rooma ehitatud ja [[seitse]] on [[tee]]de arv, mis sinna viivad: Via Aurelia, Via Claudia, Via Cassia, Via Flaminia, Via Salaria, Via Latina ja lõpuks kõigist kuulsaim — Via Appia. Leegionide teed, kes läksid välja Roomast, et [[maailm]]a vallutada, ja barbaaride teed, kes omakorda vallutajatena marssisid Rooma. Ikka veel kannavad need paganliku aja [[nimi|nimesid]] ja nende kuulsuski on pärit samast ajast, kohati säilinud, kohati kulunud ja kadunud, nagu nende sillutise [[kivi]]dki. Kristlastele on aga Rooma teedelt päranduseks jäänud ainult üks kurb küsimus: "Quo vadis?" (lk 181)
* Need hüüded ["Elagu keiser!"] kõlasid üle vägevate pasunahelide ja trummipõrina, kostsid läbi kõigi Rooma [[kirik]]ute kellahelina, kui pidulik rongkäik otse läbi linna Kapitooliumile suundus. Sest kuhu mujale pidi Rooma juhtkond viima külalise, kellele rahva vaimustus juba esimesel päeval oli pähe surunud nähtamatu keisrikrooni.
:Nüüd seisab Konradin kuulsaimal kõigist Rooma seitsmest künkast, paigal, mis läbi aegade on olnud maailma keskpunkt. (lk 183-184)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961
* Ma pole leidnud ühtki teist paika maailmas, kus õhtu[[valgus]] oleks nii kuldne kui Roomas, isegi mitte
* See pidi olema hoopis teine [[linn]], mida [[Horatius]] siit künkalt nägi. Mul on raske seda kujutella — et Rooma kunagi on olnud hoopis teiseilmeline, et pole olnud ei [[torn]]e ega kupleid, eriti mitte Peetri kiriku kuplit, mis ju tegelikult pole isegi kakssada aastat vana. Ei kujutle, et Igavene Linn on olnud nii muutlik. Ometi on ta seda ja muutub kogu aeg. (1. mai)
* [[Äike]] tuleb Roomas ootamatult nagu kõik muugi. Kui põhjamaal äiksepilv endast juba paar tundi varem ähvardava kõminaga ette teatab, siis siin tuleb see tõesti nagu [[välk]] selgest [[taevas]]t. (8. mai)
* Ja mul oli raske kujutella, et ma praegu kõndisin paigal, kus kord oli kogu maailma valitsetud, kus [[Cicero]] oli kõnelnud ja [[Julius Caesar]] äraandjate noahoopidest surnud. Nüüd oli isegi Kapitoolium talle selja pööranud ja vaatas üle [[jõgi|jõe]], kus kerkis Püha Peetruse kiriku kuppel. Rist, mille vastu isegi filosoof-keiser [[Marcus Aurelius]] oli võidelnud, unustades meelega kõik oma kõrged [[idee]]d, oli lõpuks siiski võitnud. (13. mai)
** Karl Ristikivi, "[[Rooma päevik]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975
* Läksime Monte Pinciole, kohta, mis nii väga oli kunagi 50 aastat tagasi meeldinud Ristikivile. Aga polnud õhtuvalgust, millega Pincio Ristikivi ära võlus, pealegi oli suur ala [[mägi|mäe]] otsas [[roheline|rohelise]] plekk-planguga ümber piiratud - seal käisid väljakaevamised. Esimese panoraami ometi saime sealt kätte, Peetri kiriku kuppel ning "pulmatort” domineerimas.
| |||