Odüsseus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Pilt
Resümee puudub
15. rida:
* Odysseust kummitanud [[kiusatus]]test - eriti Kirkest ja Kalypsost - saavad romantilises [[luule]]s [[loodus]]e enda salapärased vormid. [[Wordsworth]]i loodus ühes kõigi oma esindajatega - nagu Lucy, Margaret, lapsekuju - on nendest kiusatustest kõige keerukam ja positiivsem. [[Byron]]i, [[Shelley]] ja [[Keats]]i idealiseeritud kangelannad esinevad purgatooriumitegelastena - Moneta "Hyperioni languses" ja "Valguse kuju" Shelley "Elu triumfis" on neist kõige meeldejäävamad. Traagilise saatusega John Clare lausus: "Ma armastasin, aga [[naine]] hülgas mu" ja see on romantismi süngem aspekt, mille üle kurtis ka [[Coleridge]] ning mida põhjalikult analüüsis ja ründas [[Blake]]. Kuna otsija nõuab [[armastus]]t ja [[ilu]] rohkem, kui loodus anda (või pelgalt loomulik [[inimene]] vastu võtta) suudab, siis avastab romantiline kujutlus looduse ebaadekvaatsuse.
** [[Harold Bloom]], "Romantiline luule", 1799, tõlkinud [[Märt Väljataga]], Vikerkaar 7-8/2004, lk 143
 
 
<poem>
Ma ei tüssanud Sind,
Odysseus.
Ma olin, kes olen - [[nõid]].
Kõik on [[joomine|joonud]] sest
[[kuld]]sest peekrist.
Ainult Sina jäid,
nagu jõid.
</poem>
* [[Doris Kareva]], "Odysseus"
 
==Allikata==