Susan Luitsalu: erinevus redaktsioonide vahel

* Vahel teeb mulle nalja kultuuriinimeste konventsionaalsus – pead minema kindlat rada pidi ja siis pusserdatakse mingite takistuste ja kändude juures. Paljud lähevad ringiga, mina lähen otse. [---] Tihtipeale on just kultuuriinimesed, kes võiksid olla avatud meelega, nii konventsionaalsed. [[Karjäär]]i võib olla ühendatud mitu eriala, üht saab teisegi heaks kasutada. Näiteks olen praegu tegev ühe [[dokumentaalfilm]]i juures, mille käigus sattusin [[New York|New Yorgi]] galeriimaailma – loomulikult teen õhtul [[hotell]]is ka kirjalikke märkmeid. [[Loovus]]se peaks suhtuma vabalt, ja kui on võimalik, miks mitte kasutada eri meediume, et jõuda mitme kanali kaudu võimalikult paljudeni.

* Mulle meeldib inimesi jälgida. Kui olin väike, pani ema mu pidama looduspäevikut. Märkisin iga päev üles, mida [[loodus]]es nägin, muudkui vaatlesin – see kujundas [[harjumus]]e. Mulle meeldib seada end metatasandile. Lähen näiteks üksi [[restoran]]i, mind vaadatakse seal kaastundlikult – ahah, tal pole kellegagi koos söömas käia. Mina aga jälgin restorani nagu [[nukumaja]]: mis on inimestel seljas, milliste autodega nad tulevad, mida räägivad. Mulle meeldib hästi palju erinevates kohtades käia, moodsatest [[hipster]]iurgastest rahvamaja [[disko]]ni. Ma ei põlga ära kellegi [[seltskond]]a, kuigi pean tunnistama, mõned seltskonnad on vahel rasked.

 

==Välislingid==