Vastutus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
Resümee puudub |
||
19. rida:
* Sõnavabadusest ja selle ebapopulaarsest kaksikvennast, sõnavastutusest räägitakse ühes ja teises kontekstis iga aastaga järjest enam. Kui aga nii edasi läheb, siis lõpuks jääbki sõnavabadusest alles ainult vabadus rääkida sõnavabadusest, väänates seda mõistet täpselt nõnda nagu endale parasviisi meeldib.
** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1124022/kaupo-meiel-nalja-moistetakse-vahem-kohut-moistetakse-rohkem "Nalja mõistetakse vähem, kohut mõistetakse rohkem"] ERR, 14. august 2020
* See vabadus tuli. Ja ühtäkki oli seda nii mõnelegi liialt palju. Mõni kaotas sihi, sest võimalusi oli nii palju. Mõni tahtis kõike ja ei suutnud valida. Ning väga paljudele sai selgeks, et vabadusel on ka teine pool: [[vastutus]], mis ei olegi alati nii vahva ja tore.
:Vabadus tõi paljudele [[pettumus]]e vabadusest. Selgus, et palju lihtsam on teha seda, mida teised ütlevad, mitte ise mõelda ja kaaluda oma [[valik]]uid. Kuid nii mõnelegi osutus veelgi hullemaks see, et mõningatel valikutel olid ootamatud ja üldse mitte neile ootuspärased tagajärjed. Tuli välja, et nende tagajärgedega tuleb elada edasi ja tunnistada endale, et "ise tegin". See ei ole ent tihtipeale lihtne.
:Enamik inimestest ei taha tunnistada oma vigu ja [[eksimus]]i, sest vahel on piinlik tehtu pärast, vahel kardame näida teistest kehvemad või rumalamad, vahel oleme põhjustanud kellelegi teisele tahtmatult (jah, vahel ka tahtlikult) midagi halba.
:Me ei taha tunda halvasti, eriti siis kui oleme ise selle oma tegudega põhjustanud. Me kipume oma viltu läinud tegusid [[õigustus|õigustama]] juba lapseeas ("Aga Juku ka …") ja ega [[täiskasvanu]]ks saades asi paremaks lähe, kui, siis rafineeritumaks ja läbimõeldumaks.
:Palju lihtsam, kui leppida sellega, et tegudel võivad olla mitteootuspärased [[tagajärjed]], on nende tagajärgedega seotud vastutust endast kuidagi eemale lükata. Selleks on kaks viisi: kas loobuda oma vabadusest või siis püüda vastutus lükata kellegi teise kanda.
:Oma vabadusest loobumine on lihtne: las keegi teine otsustab, las ütleb, kuidas peab tegema. Sest kui tagajärg pole meeldiv, saab ju öelda: "Ega mina teinud ega otsustanud! Tema tegi ja otsustas!" Veelgi parem: saab lõpmatuseni ja alati teisi süüdistada.
* Muidugi [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] – nagu igas autokraatias - oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest vastutust ju polnud, kuid polnud ka vabadust, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes [[sõrm]]e, võidakse võtta [[käsi]] ja meid tervenisti.
:Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on [[igatsus]] selle järgi, kus otsustamise teen "[[mina]]", kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et "mina" ei ole parim või "mina" eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu [[süvariik|süvariigile]], sobingute või diilidega.
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020
{{Vikipeedia}}
| |||