Redaktsioon: 30. august 2020, kell 15:04 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 030 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. september 2020, kell 17:15 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 030 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
26. rida: :Ja sellepärast ongi oluline toetada vabadusi. Igal juhul toetada [[mõttevabadus\|mõtte]]-, [[sõnavabadus\|sõna]]-, ettevõtlusvabadust. See on see, millest tuleb turvaline [[tulevik]]. Igasugune mõtte- ja tegevusvabaduse piiramine selle nimel, et meil tuleks turvaline tulevik, on silmamoondus. Seda ei tohi lasta juhtuda. ** [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord) * [[Eesti taasiseseisvumine]] ei olnud mitte lihtsalt vabanemine võõra riigi võimust, see oli vabanemine ka [[autoritaarsus]]e painest. Vähemalt nii me tookord kõik arvasime. :Me tahtsime saada [[vaba]]ks: [[otsus]]tada ise selle üle, mida ja kus õpime, kus töötame ja elame, kuhu reisime, mida loeme ja mida usume või mitte. Tahtsime lugeda ja näha, kuulata ja arutada, tahtsime võimalust proovida ja õnnestuda. Tahtsime vabaneda sellest vastikust mentaalsest ja vahel ka füüsilisest survest, mis ahistas ja hirmutas, [[võim]]ust, mis tahtis jagada kõike ja korraldada meie elu vahel üpriski isiklike pisiasjadeni. :See vabadus tuli. Ja ühtäkki oli seda nii mõnelegi liialt palju. Mõni kaotas sihi, sest võimalusi oli nii palju. Mõni tahtis kõike ja ei suutnud valida. Ning väga paljudele sai selgeks, et vabadusel on ka teine pool: [[vastutus]], mis ei olegi alati nii vahva ja tore. :Vabadus tõi paljudele [[pettumus]]e vabadusest. Selgus, et palju lihtsam on teha seda, mida teised ütlevad, mitte ise mõelda ja kaaluda oma [[valik]]uid. Kuid nii mõnelegi osutus veelgi hullemaks see, et mõningatel valikutel olid ootamatud ja üldse mitte neile ootuspärased tagajärjed. Tuli välja, et nende tagajärgedega tuleb elada edasi ja tunnistada endale, et "ise tegin". See ei ole ent tihtipeale lihtne. * Oma vabadusest loobumine on lihtne: las keegi teine otsustab, las ütleb, kuidas peab tegema. Sest kui tagajärg pole meeldiv, saab ju öelda: "Ega mina teinud ega otsustanud! Tema tegi ja otsustas!" Veelgi parem: saab lõpmatuseni ja alati teisi süüdistada. * Muidugi [[nõukogude aeg\|nõukogude ajal]] – nagu igas autokraatias - oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest vastutust ju polnud, kuid polnud ka vabadust, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes [[sõrm]]e, võidakse võtta [[käsi]] ja meid tervenisti. :Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on [[igatsus]] selle järgi, kus otsustamise teen "[[mina]]", kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et "mina" ei ole parim või "mina" eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu [[süvariik\|süvariigile]], sobingute või diilidega. * [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020 ==Allikata tsitaadid==

Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel