Kinnas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
26. rida:
"Ehi [[sakslased|sakslast]] mismoodi tahes," mõtles ta, "anna talle ei tea kui peen ja [[valge]] [[särk]] selga, pangu ta [[saabas|lakksaapad]] jalga, tõmmaku kas või [[kollane|kollased]] kindad kätte, ikka on ta nagu juhtnahast tehtud; valgetest kätistest paistavad karedad punased [[käed]] ja elegantsest ülikonnast vaatab vastu [[pagar]] või heal juhul puhvetipidaja. Need karedad käed otse nõuavad naasklit või vähemalt orkestrandi [[viiul]]ipoognat."
** [[Ivan Gontšarov]], "Oblomov", II jagu, 1. peatükk. Tõlkinud [[A. H. Tammsaare]]
 
 
* Henry II kandis kuni küünarnukkideni ulatuvaid kindaid, mida ehtisid kalliskivid, ja tal oli jahikulli-kinnas, mida katsid [[kaksteist]] rubiini ja viiskümmend kaks suurt [[pärl]]i.
** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", XI peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare
 
* Teised kinnitavad, et Konradin, solvunud Montefeltro hoolimatusest, olevat saatnud talle oma kinda ja sellega uhke roomlase hoopis ära vihastanud. See [[legend]] on ilmsesti palju hiljem tekkinud, sest sel ajal ei tähendanud kinnas mitte [[kõrvakiil]]u, vaid tervituseks sirutatud kätt ja oli toojale tunnuseks, kelle poolt ta on saadetud. (lk 248-249)
* [Konradin:] Kui te aga tahate midagi mu heaks teha, siis hoolitsege selle eest, et mu viimne palve täitmist leiaks. Ja nimelt, et see kinnas mu tervitustega Aragoonia kuninga Pedro kätte viidaks." /---/ Samal ajal kui protonotar jätkas otsuse ettelugemist, tõmbus Guillaume ettevaatlikult tagasi ja kadus rahvahulka. Ta oli kohe tundnud, et kinnas ei olnud tühi, ja kui ta lähemalt järele vaatas, leidis ta sellest Staufenite [[sõrmus]]e kolme vapilõviga. (lk 261)
** [[Karl Ristikivi]], "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961