Kartul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
28. rida:
<poem>
Kartuliõis, kartuliõis,
ja ülepannikoogid pruunis võis[[või]]s.
Kui vanaonu kartult muldas,
õhtupäikeõhtu[[päike]] üle kuldas
tema ammu halliks[[hall]]iks läinud [[juuksed|juust]].
</poem>
* Juhan Viiding. Kartuliõis
37. rida:
 
<poem>
Lootsin omad magusad[[magus]]ad hingepiinad
unustuse[[vein]]isse kasta,
kuid kartulitest aetakse selget [[valge]]t [[viin]]a
47. rida:
<poem>
"Tahaksin teada, kallim, mida kavatsevad
kartuli-idud me [[kelder|keldris]]. Arvan, et varsti
need kaamed piigid tõusevad läbi korruste
lagesid lammutades, põrandaid purustades,
56. rida:
 
 
* Minu [[suvi|suved]] lõppesid alati umbes viieteistkümnenda [[juuni]] paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu kartulipaneku ja [[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui heinategu lõppes, tuli kartulivõtt, mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid [[maja]] taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et [[november]] on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti sõnnikuhunnikusse[[sõnnik]]uhunnikusse, kus neist mõned mingi [[ime]] läbi [[kevad]]el siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''’i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180)
* 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli Vanaema juures. Nõnda alaku [[eestlased|eestlase]] [[evangeelium]].
:2. Inimestel olgu alati käepärast kolm [[mõõt]]u: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma[[maailm]]a. Võtku see kõik omajagu [[aeg]]a.
:3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu [[peldik]]us [[ajaleht|ajalehed]]. Kaup olgu [[aus]]. Kartul püsigu [[kevad]]enikevadeni. Kevadel kartul idutatagu. [[Idu]]ga sirgeldatagu oma [[naba]]le: Idu tataguu!
:4. Nõnda lõppegu eestlase evangeelium. (lk 223-224)
* [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015