Redaktsioon: 21. september 2020, kell 10:15 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust Uus lehekülg: ''''Seeme''' on taime .zip-fail. <poem> Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. </poem> * Psalmid, laul 126, salm...'		Redaktsioon: 21. september 2020, kell 10:18 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Seeme''' (ladina ''semen'') on taime .zip-fail. 26. rida: * "Jah, pind on täis külvatud," ütles jesuiit, "ja meil ei tule karta, et üks osa seemnetest oleks langenud kaljule, teine osa tee[[liiv]]a ja et [[lind\|taevalinnud]] oleksid ära nokkinud ülejäänud, ''aves coeli comederunt illam''." :"Et sa [[katk]]u kõngeksid koos oma [[ladina ~~keelega~~keel]]ega!" kirus endamisi d'Artagnan, kes tundis, et ta [[jõud]] hakkab üles ütlema. ** [[Alexandre Dumas vanem]], "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 259 * Kui ma pistan seemne mulda, siis see kasvab ja muutub aina suuremaks, sellest moodustuvad vars, lehed, pungad ja [[õis]], mis peidab endas jälle uusi seemneid. See kõik on juba praegu seemne sees olemas, see on ~~lille~~[[lill]]e [[mõte]], mis saab ainelise kuju, ja samamoodi on kõik elav [[Jumal]]a mõte ning jääb selleks ka siis, kui aine ja tema erinevad vormid lagunevad. Mõtteline olemus on ehtne, ja see, mis sellest moodustub, on ainult mõtte erinev väljendus. ** [[Manfred Kyber]], "Väikese Veronika kolm küünalt" 69. rida: :[Piibeleht:] (''tasa'') Olge hääks! :[Laura:] (''pihu peale waadates, tasa'') Tänan! :''Waheaeg''. :[Laura:] (''pistab seemne suhu ja hammustab'') Ja, minä armastan noid. :[Piibeleht:] (''pistab seemne suhu ja hammustab'') Ja, minä armastan noid. :'':Waheaeg.'' :[Laura:] Need on head ajawiiteks. :[Piibeleht:] Need om wäega hääd ajawiiteks. 95. rida: </poem> * [[Heiti Talvik]], "Legendaarne" [1925], ilmunud kogus "Palavik" (1934) * Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja [[legend]]i ainsast sinepiivast kasvab peagi suur [[puu]], mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1961, lk 7 * Ootamata oma [[surm]]a, nägi ta selle olemust: surm oli seesama uni, ainult ärkamine polnud hommikusse, vaid igavikku... Tunnetades puude mõtteid, adus, et on olemas inimese [[saatus]] ja on olemas puude saatus, ja milleski on need sarnased ka peale selle, et sünnivad seemnest, saadavad teineteist kätkist sargalaudadeni ja saavad kõduks. - See sarnasus oli mõlemate, inimeste ja puude oskus jutukalt vaikida. (lk 113)

Seeme: erinevus redaktsioonide vahel