Moby Dick: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
* Nimetage mind Ismaeliks. (lk 24)
* Laske kõige [[hajameelsus|hajameelsemal]] [[inimene|inimesel]] sügavasti mõtteisse vajuda, tõstke ta püsti, pange tema [[jalg|jalad]] liikuma ja ta viib teid eksimatult [[vesi|vee]] juurde, kui kogu ümbruskonnas üldse vett leidub. Kui te Ameerika Suures [[kõrb]]es peaksite kunagi janu kannatama, proovige seda eksperimenti - loodetavasti juhtub teie karavanis olema ka mõni professor-metafüüsik. Jah, igaüks teab, et mõtiskelu ja vesi on teineteisega igavesti paari pandud. (lk 25)
* Kuid rikas [[mees]] ise? Ka tema elab nagu tsaar jääks[[jää]]ks külmunud ohetest lossis ja joob karskusseltsi esimehena ainult vaestelaste leigeid pisaraid[[pisar]]aid. (lk 33)
* Siin maailmas, kallid meremehed, võib [[Patt]] vabalt, ilma passita reisida, kui ta ainult sõidu[[raha]] maksab, kuna vaene [[Voorus]] igas piiripunktis kinni peetakse. (lk 68)
* Queequeg oli pärit kaugel edelas asuvalt Rokovoko saarelt[[saar]]elt. Seda pole ühelegi [[kaart|kaardile]] kantud; tõeliselt häid kohti sinna ei märgita. (lk 80)
[[Pilt:Queequeg.JPG|pisi|Queequeg oma harpuuniga. I. W. Taberi illustratsioon 1902. aasta väljaandele]]
* Kuid see [vaalaliste klassifitseerimine] on ränkraske ülesanne, raskem kui ühegi kirjasorteerija töö postkontoris. Tungida pimesi nende järel alla merepõhja, sorida käsikaudu maailma määratlematuis sügavusis, roideis ja koguni vaagnas endas - see on kohutav. Mis olen mina, et ma peaksin katsuma leviaatanit ninapidi konksu otsa haakida! Jõledad pilked [[Hiiobi raamat]]us peaksid mind hirmutama. "Peaks ta (leviaatan) sinuga seaduse tegema? Vaata, see lootus petab teda." Kuid ma olen läbi [[raamatukogu]]de ujunud ja ookeanidel seilanud; mul on tulnud nendesamade kätega [[vaal]]u lahata; mul on tõsi taga ja ma teen kindlasti katset. (lk 160)
23. rida:
* Kõik inimesed on [[elu]]s harpuuniliinidesse mässitud. Kõik on sündinud, poomisnöör kaelas, aga ainult siis, kui [[surm]] neid kiiresti ning ootamatult kutsub, saavad surelikud aru elu surnuksvaikitud, salakavalaist, alati varitsevaist ohtudest. Ja kui sa oled [[filosoof]], ei tunne sa ka püügipaadis rohkem [[hirm]]u kui [[kodu]]s kamina ees, kus su kõrval ei seisa mitte harpuun, vaid tavaline ahjuroop. (lk 316)
* "Pequodi" leiparda taga, mitte kaugemal kui nelikümmend sülda, õõtsus vees hiiglaslik spermatseedivaal nagu kummuli keeratud fregati kere, tema lai läikivsile eebenselg kiiskas päikesekiirtes otsekui [[peegel]]. Laisalt laineorus õõtsudes ja aeg-ajalt auru pursates nägi ta välja nagu kehakas pürjel, kes pärast lõunat päikese paistel [[piip]]u suitsetab. (lk 317)
* [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] “Eks te ole kõik [[hai]]d ja loomu poolest väga aplad, kuid ma ütlen teile, vennad mereloomakesed, et aplus… no miks te sindrinahad jälle sabadega[[saba]]dega laksutate, jätke järele! Kuidas te saate mind kuulata, kui seal all nisuke kuradima pladistamine ja lartsutamine käib?” (lk 328)
* Nahavõtmiseks tekile hiivatud surnud hai oleks peaaegu vaese Queequegi käe otsast hammustanud, kui ta korjuse mõrtsukalõugu kokku katsus suruda. “Queequegil ükstapuha, misuke jumal hai teinud,” ütles ta, valu pärast kätt üles-alla vibutades, “kas Fidži jumal või Nantucketi jumal, aga see jumal, kes hai teinud, on kindlasti neetud indiaan.” (lk 336)
* Oo inimene! Imetle ja püüa vaalasarnaseks saada! Jää sinagi jäämägede vahel soojaks. Ela sinagi maailmas ilma sinna kuulumata. Ole [[ekvaator]]il jahe, hoia oma [[veri]] kuum poolusel. Oo inimene! Säilita igal aastaajal sulle omane temperatuur nagu Püha Peetri kiriku hiigelkuppel või suur vaal. (lk 341)
35. rida:
* Erakvaal, nagu üksindusse tõmbunud leviaatanit tavaliselt nimetatakse, on peaaegu alati vana [[loom]]. Nagu auväärne sammalhabemeline Daniel Boone ei salli ta enda lähedal kedagi peale [[Loodus]]e, selle võtab ta endale naiseks ja see on talle parim [[naine]], kuigi Loodus on tujukas ja jätab nii palju [[saladus]]i enda teada. (lk 427-428)
* Kõige õiglasem inimene oli kannataja ja kõige õiglasem raamat on Saalomoni raamat, [[Koguja raamat]], see on peen taotud nukrusteras. "Kõik on tühi töö". KÕIK. (lk 459)
* [[Tarkus]] on [[needus]] ja see võib su [[hullumeelsus|hulluks]] ajada. Mõne inimese hinges peitub Catskilli kotkas, kes ühteviisi suudab laskuda kõige pimedamaisse kuristikesse ja neist jälle välja lennata ja nii kõrgele õhku tõusta, et ta päikesepaistelises taevas nähtamatuks muutub. Kuid pidagem meeles, kui ta ka ainult kuristikes lendaks, on tegemist ikkagi mäestikuga, nii et mägikotkas on ka madalale laskudes kõrgemal kui teised linnud kõrge lagendiku kohal. (lk 460)
* Kaubalaeval on lambiõli madrusele veel suurem haruldus kui kuninganna [[piim]]. Riietu pimedas, [[söömine|söö]] pimedas ja mine pimedas komistades oma viletsasse koisse - niisugune on seal madruse [[saatus]]. Vaalaküti ülesandeks aga on valgusele [[toit]]u otsida ja sellepärast elab ta ka ise valguses. Ta teeb oma magamisasemest Aladdini imelambi ja heidab sinna puhkama, nii et kottpimedal ööl säravad laeva mustavas keres pidulikud tuled. (lk 460)
* Sageli võib kuulda kirjanikest, kes on tõusnud kõrgele ja saanud tähtsaks tänu käsitletavale ainele, kuigi viimane võib mõnelegi üsna tavaline tunduda. Kuidas on siis lugu minuga, kes ma kirjutan leviaatanist? Endale märkamatult olen hakanud tähti plakatkirjas maalima. Andke mulle kondorisulg! Ja tindipotiks Vesuuvi kraater! (lk 490-491)