Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
* Keele hing tuleb kõige selgemalt ilmsiks tema tõlkimatutes [[sõna]]des.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
 
* Keel on algselt [[tegu]], mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus [[tähendus]]e ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune. (lk 13)
* Keele arengus on olnud kaks murrangulist [[idee]]d: see, et iga nähtuse ja nähtuste klassi jaoks saab luua omaette [[sõna]] (kategoriseerimine), ehk maailmast annab teha foneetilise koopia ja niisuguse üldistusjõuga, et keel ei upuks pärisnimede laviini alla; ja see, et seda foneetilist koopiat - sõna - saab omakorda salvestada mittefoneetiliselt. Tekib [[kirjutamine|kiri]]. Keele (ja hiljem kirja) ülesandeks on meisterdada maailmast väikesed koopiad ja võimaldada nende tõmmiste vahetamist inimeste vahel. (lk 29)
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Grenader 2008
 
* Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). Inimkonna progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. Kõne pole ajaloo vältel eriti muutunud, kui välja arvata selle levitamise viisid ([[ringhääling]]). Kuid vaikset sõna on tabanud mandumine. Meil puuduvad igasugused mõistlikumat sorti [[idee]]d, mida vaikse sõnaga peale hakata.
16. rida ⟶ 15. rida:
 
* Keele grammatiline vundament on keha projektsioon [[aeg|ajas]] ja ruumis.
** Valdur Mikita., "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 63
 
* Nii negatiivne [[teoloogia]] kui ka dekonstruktsioon veenavad meid, et inimlikust keelest ei vii välja ühtegi legaalset teed kõrgema [[reaalsus]]e mõistmiseks, et keelel puudub transtsendentne väljund, mistõttu ta viitab vaid iseenesele, inimliku märgisüsteemi enam või vähem korrastatud stiihiale.
** [[Jaan Undusk]]., "Maagiline müstiline keel". Virgela 1998, lk 17
 
* Iga eluvaldkond, kus keel aktiivselt kasutuses pole, on sammuke selle keele väljasuremise poole.
** [[Arvi Tavast]], [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_1/OK_2002-1_06.pdf "Inglise keel polegi veel võitnud"] Oma Keel, 1/2002
 
* [[Paabeli torn]]i ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
* Nii nagu [[surm]]a hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele [[väärtus]]t ehk kuidagi mõõta vaid selle kaudu, milline on keele kadumise hind.
** [[Tarmo Soomere]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3422 "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis"] UT, 11/2019
 
* Meie keel on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade [[vaesus]]t, kui tahetakse tabada mitut ideed ühe hoobiga.
** [[Novalis]]., "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 17
 
* Keele [[ilu]] mõõdupuuks on peamiselt vokaalide (eriti pikkade) rohkus, õigemini vokaalide — konsonantide vahekord. Mida rohkem keeles esineb vokaale ja helilisi konsonante (l, m, n, r, v), seda ilusamaks ja kõlavamaks peetakse keelt. Vastupidi: vokaalide vähesus (esinemine sõnas) ja helitud konsonandid (sch, sh, š, tš jt.), millest eriti rikkad vene, inglise ja saksa keel, teevad keele vähemkõlavaks.
38. rida ⟶ 37. rida:
* Keelemaastikul mängivad peegeldused ja peeglitagune ilm iseäranis keerulist rolli.
* Küllap on keelega nagu paljude asjadega: õpid seda hindama alles siis, kui jääd sellest ilma.
** [[Heili Sepp]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/26248 "Killustatud kogemuste Narva"] Vikerkaar, mai 2020
 
==Vanasõnad==