Redaktsioon: 22. september 2020, kell 12:24 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 974 muudatust Uus lehekülg: ' {{toimeta}} * Teooria ja praktika on üks nagu ihu ja hing, ning just nagu ihu ja hing on nad enamasti teineteisega vaenujalal. ** Marie von Ebner-Eschenbach,...'		Redaktsioon: 22. september 2020, kell 12:38 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 345 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
20. rida: ** [[Arthur Conan Doyle]], "[[Skandaal Böömimaal]]", rmt: "[[Sherlock Holmes]]i lood", 1. osa, Varrak, 2003, lk 163 * Traditsiooniliselt on [[kirjandus]] olnud vene lugeja jaoks sotsiaalse, vaimse praktika asendaja. ** [[Ülle Pärli]], "Vene kirjanduse müüt postmodernistlikul ajastul", Vikerkaar 5-6/2000 * Prantsuse koljumõõtjatel tekkis ~~Gröönimaal~~[[Gröönimaa]]l tõsiseid probleeme. Nad töötasid teooria kallal, et inimese [[intelligentsus\|intelligentsi]] ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui [[ahv]]ide ja [[inimene\|inimeste]] vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad [[kolbad]]. [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju", tlk [[Arvo Alas]], Varrak, 1997, lk 16 38. rida: [[Mihhail Bakunin]], "Jumal ja riik" (1876) * [Tom:] Vana ja uus puritanism sarnanevad üksteisega nagu parema ja vasaku käe [[kinnas]]. Täpselt ühesugused, ainult ümber pöördud. Vanad head viktoriaanlased olid teoorias ranged, aga praktikas vaatasid meeleldi läbi sõrmede. Oli asju, millest ei sobinud rääkida, aga mille olemasolu vaikides aktsepteeriti. Uued puritaanlased on sõnades nii liberaalsed kui üldse mõeldav. Aga häda sellele, kes nende õpetuse järgi käib!" ** [[Karl Ristikivi]], "[[Õilsad südamed]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 193-194

Praktika: erinevus redaktsioonide vahel