Hobune: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Hobune''' ehk koduhobune (''Equus caballus'') on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Emaslooma nimetatakse märaks, isast täkuks, kastreeritud isast ruunaks, noorlooma varsaks.
* ... meie noormehel oli [[ratsu]], pealegi nii silmapaistev ratsu, et see kohe üldist tähelepanu äratas. See oli kaheteistkümne- või neljateistkümneaastane võik bearni setukas, ilma ainsagi sabajõhvita, kuid mitte ilma muhkudeta säärtel. Sammudes hoidis setukas
: "Mu poeg," ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest [[Henri IV]] kogu eluajal ei suutnud vabaneda, "sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis siin, sinu isamajas, ja on kogu selle aja siin mööda saatnud – asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt vanadusse surra. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks."
** D'Artagnani hobuse kirjeldus ja isa õpetussõnad. [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", 1. ptk, tõlkinud Tatjana Hallap.
* Olgu kõigepealt nimetatud "Palio", mis polnud sugugi tavaline hobuste võiduajamine, vaid peaaegu usuline talitus Siena Madonna auks. Sellepärast viidi mitte ainult ratsanikud, vaid ka nende hobused
** [[Karl Ristikivi]], "[[Põlev lipp]]", X peatükk "Vanker"
* "Mina nägin ükskord ühte varssa, kes
:"Jäta jama!" hüüatas väike Virgilius. "Või teise hobuse seest väljal."
:"Jaa," kinnitas Oskar. "Hobune lihtsalt poetas ühe väikese hobuse enda seest välja ja siis oligi see sündinud."
19. rida:
* Jäägem alati iseendaks! Hobune ilma ratsanikuta on ikka hobune. Ratsanik ilma hobuseta on ainult inimene.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
<poem>
Sööb haljal künkal kari hobuseid.
Kuldõhtu [[lõhn]]u sõõrmed täis on neil.
All orus [[sinine|sinisena]] laiub laht
ja [[must]]ad lakad lendlevad kui vaht.
</poem>
* [[Sergei Jessenin]], "Hobused". Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 30
24. rida ⟶ 35. rida:
S e e neil enam ei vehi.
Nemad on ruunatud.
Palju armetuid [[keha|kehi]]
/---/
Siis tirid saksa saani
[[suvi|suvel]],
Täidad
mokake madalal.
</poem>
|