Koer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
** [[Koguja raamat]], ptk 9, salm 4
* „Vahi kultuurilise inimese
:„Jumala eest, mitte midagi,“ kiitis Voitinski kaasa ja matsutas [[suu]]d, nagu katsudes, kas tõesti ei ole midagi.
:„No siis — ajasime, ajasime, ajasime — seal ta ongi, tuleb otse minu pihta. Esiti lõi
:„[[Jänes]],“ naeris Voitinski.
:„Ei, vaid koer, oma koer. Tähendab, ei suutnud koera hundist eraldada, niisugune on [[kultuur]]ilise inimese silm. Aga mis te arvate, kui koer oleks minu asemel seal seisnud, püss käes, ja kui mina oleksin võserikus roomanud, kas ta oleks tundnud, et see olen mina, mitte hunt. Või oleks ta ka minu maha põmmutanud, nagu mina koera?“
20. rida:
* [[Uks]] on midagi, millest koer pidevalt valel pool seisab.
** [[Ogden Nash]]
<poem>
Välja serval, kus [[rukis]] kord õitses
ja kus [[lumi]] nüüd lasub kui vatt,
hommikul emakoer sünnitas [[seitse]]
valkja karvaga kutsikat.
/---/
[[Õhtu]]l, kui õrrele läinud [[kana]]d,
ladus kutsikad kotti ja viis
kaenlas minema peremees vana.
Rühkis ema ta kannul siis.
Läbi sügava hangede haua
püüdis joosta nii ruttu kui sai,
ja ta pilgu ees värises kaua
lahvavee lõhandik lõpmata lai.
/---/
Just nagu siis, kui [[leib|leiva]] pähe
antakse [[kivi]] — kesk hangesid
koera silmadest kuldsed tähed
lumme hääletult langesid.
</poem>
* [[Sergei Jessenin]], "Laul koerast". Tõlkinud [[Artur Alliksaar]]. Rmt: S. Jessenin. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 32-33
<poem>
Koer lakkus kutsikaid õrnasti
ja seadis neid kõikepidi...
Ei olnud neid vaja kellelgi -
nad ära uputati.
Ja vana koer, kui ennegi, sõi,
kaitses lukku ja taba
ja haukus just nagu ennegi
ja mängis ja liputas [[saba]].
</poem>
* [[Juhan Liiv]], "Koer"
==Vanasõnad==
| |||