Redaktsioon: 28. juuni 2020, kell 02:50 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust P added Category:Meditsiin using HotCat ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2020, kell 16:59 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: :"Demonstreeris see väike viirus väga õpetlikult, et tema vastu ei aita ei raudsed eesriided, hüperkiiruselised raketid ega võimsaim julgeolekuaparaat. Kui miski aitab, siis läbimõeldud tegutsemine, seejuures mitte igaüks omaette, vaid riikidevahelises igakülgses [[koostöö]]s. Sest viirus riigi suveräänsust ega riigipiire ei tunnista." * [[Raivo Vare]], [https://edasi.org/61062/raivo-vare-viirusepandeemia-kui-muutuste-paastik/ "Viirusepandeemia kui muutuste päästik"] Edasi, 25. juuni 2020 * See on kestnud kauem, kui oleks tahtnud uskuda, ja jääb kestma aastateks. Me muutume surmade arvu suhtes seda tuimemaks, mida rohkem neid tuleb. See ei ole viimane viirus või mõni muu nakkus, mis meid tabab. Raamat, mida ma praegu kirjutan, iseloomustab inimkonda kui biosfääri ülikasvajat. Kasvaja on osa organismist, ta pole sinna väljastpoolt tulnud, aga ometi ta hävitab organismi. Ta kasvab eksponentsiaalselt ja ei saa aru, et aeg on peatuda: muidu hävitab ta enda ümbruse ja lõpuks ka iseenda. Inimene pole biosfääris mitte ainult kasvaja, vaid superkasvaja. :Inimeste arv on miljon aastat kasvanud – mitte eksponentsiaalselt, vaid veelgi kiiremini, st kasvuprotsent on kasvanud. Tipp oli 1980. aastal, järgnenud on kiire kahanemine. Oleme suure osa biosfääri liikidest hävitanud ja kaugelt suurem osa on praegu hävimas. Loodus saadab meile signaale: kui nii jätkame, hävitame ka iseend. Viirus on üks neist signaalidest. Viirused levivad nii kiiresti, sest meid on liiga palju. :... :Varem oli pisikutel valik, kas hakata kurnama jäneseid või inimesi. Hakkad kurnama jäneseid, tapad ühe piirkonna ära, teine piirkond on kaugel, sinna ei jõua – ei tasu ära. Aga hakkad kurnama inimesi, võid ühe päevaga maakera ühest servast teise lennata. See on oivaline levimisvõimalus. Pole ime, et viirused selle ära kasutavad. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020 == Vaata ka ==

Koroonapandeemia: erinevus redaktsioonide vahel