Redaktsioon: 25. september 2020, kell 16:59 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 014 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2020, kell 17:07 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 379 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: ---- :"Külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Sest, et tegelikult ju sümptomid on väga suurel määral sellised, millest minu nooruses ei oleks keegi mingisugust koroona- ega muud viirust välja lugenud, see oli külmetus. Soojad [[sokk\|sokid]] jalga, hanerasv rinna peale, sinepiplaastrid, kõik muu niisugune tore asi, ja läks mõne ~~päevaga~~[[päev]]aga, nädal ajaga mööda. Ei olnud mingit koroonaviirust." * [[Mart Helme]], [https://www.youtube.com/watch?v=buvqWG9iTsQ valitsuse pressikonverents 27. veebruaril 2020] ---- :"Aga uue viirushaigusega saime kaasa ka puhtama [[õhk\|õhu]], puhtama [[vesi\|vee]] ja puhtama [[Veneetsia]]. See näitab, kui kergesti [[loodus]] inimeste saastast lahti saab, aga võib ka olla kahe teraga [[mõõk]]. Nüüd saab ärikas argumenteerida ka nii: mis te vingute, nägite ju, et saasta tagajärjed saab kergesti likvideerida." :"~~Poliitikute~~[[Poliitik]]ute [[hirm]] pani nad kraapima [[teadlane\|teadlaste]] [[uks\|uste]] taga. Tõejärgse maailma ~~arvamuste~~[[arvamus]]te ja omaenda kõhutunde asemel taheti [[tõde]]. Epidemioloogidelt ja ~~matemaatikutelt~~[[matemaatik]]utelt oodati tõe sõnumit, aga tõde tuleb [[teadus]]es vaevaliselt." * [[Tiit Hennoste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/hirm-elust-koroonia-vabariigis/ "Hirm. Elust Koroonia Vabariigis"] Sirp, 22. mai 2020 ---- :"Kui aga [[valitsus]] otsustab näiteks [[raha]] anda mingi [[tee]] ehitamiseks, siis ei aruta ju ministrid, milline on asfaldi koostis või kruusapadja paksus. [---] ...arutavad juba kaks kuud, kuidas ja milliseid kiirteste peab kindlasti ~~Eestis~~[[Eesti]]s kasutama, üritavad tervisevaldkonnale korraldusi jagada, selmet teha seda, milleks parlament on valitsuse ametisse nimetanud." * [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1096699/toomas-sildam-mone-ministri-viroloogiline-kirgastumine "Mõne ministri viroloogiline kirgastumine"] ERR, 31. mai 2020 28. rida: ---- :"Osade inimeste jaoks oli see piinarikas, osade jaoks meeliülendav, aga me kõik saime hetke, et järele mõelda, mis meie jaoks päriselt tähtis on, kas meie elus on midagi, mis ulatuks üle ~~[[hirm]]u~~hirmu ja [[surm]]a?" * [[Peeter Laurits]], [https://www.err.ee/1103490/peeter-laurits-oleme-haavatavad-aga-ikka-ulbed "Oleme haavatavad, aga ikka ülbed"] ERR, 18. juuni 2020 ---- :"Demonstreeris see väike viirus väga õpetlikult, et tema vastu ei aita ei raudsed eesriided, hüperkiiruselised raketid ega võimsaim julgeolekuaparaat. Kui miski aitab, siis läbimõeldud tegutsemine, seejuures mitte igaüks omaette, vaid riikidevahelises igakülgses [[koostöö]]s. Sest viirus [[riik\|riigi]] suveräänsust ega riigipiire ei tunnista." * [[Raivo Vare]], [https://edasi.org/61062/raivo-vare-viirusepandeemia-kui-muutuste-paastik/ "Viirusepandeemia kui muutuste päästik"] Edasi, 25. juuni 2020 38. rida: :Inimeste arv on miljon aastat kasvanud – mitte eksponentsiaalselt, vaid veelgi kiiremini, st kasvuprotsent on kasvanud. Tipp oli 1980. aastal, järgnenud on kiire kahanemine. Oleme suure osa biosfääri liikidest hävitanud ja kaugelt suurem osa on praegu hävimas. Loodus saadab meile signaale: kui nii jätkame, hävitame ka iseend. Viirus on üks neist signaalidest. Viirused levivad nii kiiresti, sest meid on liiga palju. :... :Varem oli pisikutel valik, kas hakata kurnama ~~jäneseid~~[[jänes]]eid või inimesi. Hakkad kurnama jäneseid, tapad ühe piirkonna ära, teine piirkond on kaugel, sinna ei jõua – ei tasu ära. Aga hakkad kurnama inimesi, võid ühe päevaga maakera ühest servast teise lennata. See on oivaline levimisvõimalus. Pole ime, et viirused selle ära kasutavad. ** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020

Koroonapandeemia: erinevus redaktsioonide vahel