Marju Lepajõe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
79. rida:
 
* Inimene, kes on armastanud ''[[sophia]]''<nowiki>'</nowiki>t ja ''[[logos]]''<nowiki>'</nowiki>t nõnda nagu Marju Lepajõe, saab ise olla ainult kaunis, teist võimalust ei ole. Vallo Toomla filmis on Marju Lepajõe ilu saanud salvestatud imelisel kujul, seda ühessegi raami surumata, diskreetselt, just parajalt kauguselt (mitte liiga lähedalt), et see kõige paremini nähtav oleks. Tean ainult ühte inimest, kes samal viisil kaunis olnud – see on muidugi [[Tõnu Luik]], ja ma annaksin paljugi, et temast oleks olemas samasugune suurepärane film, nagu tänu Toomlale nüüd on Marju Lepajõest.
* Loodan väga, et need, kes Marju Lepajõed ja tema pärandit tundmata seda filmi nägema satuvad, saavad külge tarkusearmastuse nakkuse, millest ei vabane iial. Tarkuse, ilu ja armastuse salapärane seos, mis Lepajõe isiksuse kaudu vaatajani jõuab, on sel määral kütkestav, et ehk valib ''sophia'' ja ''logos''<nowiki>'</nowiki>e teenimise tee mõni neistki, kelles on selle võimelisus alles ära tundmata.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.muurileht.ee/arvustus-kohtumine-tarkuse-armastajaga-teeb-onnelikuks/ "Kohtumine tarkuse armastajaga teeb õnnelikuks"] Müürileht, 9. detsember 2019. Arvustus filmile "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" (Eesti, 2019).