Hall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
57. rida:
 
 
* Ma ei ole kunagi lahkunud seda teed. Aga ma näen [[rand]]a sellest küljest, alasti, mahajäetud, surnud. Ainult üsna varajastes lapsemälestustes on ta olnud [[roheline]], seegi on võib-olla hiljem juurde luuletatud. Tegelikult on ta alati olnud vana, luitunud ja kuivanud. Mitte ainult [[rohi]], vaid ka visa hingega [[kadakas|kadakapõõsad]] on lõpuks kuivanud [[kollane|kollaseks]]. Hall [[paas]] nagu kasvaks ülespoole, tungiks läbi õhukese kamara nagu nälgiva [[loom]]a [[selgroog]], nagu mahajäetud [[maja]] sarikad läbi [[katus]]e. Vinge mere[[tuul]] lõõtsub üle järjest lagedama maa, viib kaasa viimse mullasõmera [[kivi]]de vahelt.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Hingede öö]]". Tallinn: Eesti Raamat 1990, lk 162