Keskendumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * Seletav sõnaraamat ütleb esimesel kohal, et "vaimustus" on tugev rõõmutunne, mis kinnitab seda harilikku, harjunud arusaama, aga teisel, et see on...'
 
Resümee puudub
4. rida:
* [[Inimene]], kes loeb, tõlgib või kirjutab, ei saa ju olla [[igav]], mõtlemise nähtavaks tegemiseks ei ole tingimata vaja heliefekte või visuaalseid vahendeid – keskendunud olemises eneses on erakordne [[ilu]], tegelikult üldse olenemata sellest, millele keskendutakse.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.muurileht.ee/arvustus-kohtumine-tarkuse-armastajaga-teeb-onnelikuks/ "Kohtumine tarkuse armastajaga teeb õnnelikuks"] Müürileht, 9. detsember 2019. Arvustus filmile "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" (Eesti, 2019).
 
* Kuriteopaigale tagasi – sest "Piiririigis" pannakse toime [[kuritegu]] – ei vea aga mitte kuritegu, vaid mälestus totaalse keskendumise seisundist, millesse tollasena enam tagasi ei pääse, "Piiririiki" on võimalik kirjutada ainult üks kord. Kuid totaalse kohaloleku, keskendumise imet pole võimalik unustada, sest see on midagi, mida inimene päris ise ei tee – ta teeb peamiselt nõnda, et ei tee, laseb sündida.
* Elamisel pole mitte ühtegi mõtet peale valede sõnastamise ja sõna kuulmise (millel pole vähimatki pistmist sõnakuulmisega), elamise ainus mõte saab olla kas või kord elus sattuda keskendumise seisundisse, milles meie valed on meile antud sellistena, et me neid käsitada suudame.
** Vilja Kiisler, [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.
 
* Eestil on sotsiaalse sidususe strateegia ja [[traditsioon]], aga see traditsioon on formaalsete [[õigus]]te keskne. Keskendumine vähemuste õiguste formaaljuriidilisele korrektsusele on aidanud vähemuste tegelike vajaduste teemat edukalt eirata. Oleme ka oma suveräänsust mõõtnud võimega ajaloolise õigluse argumente kasutades eirata vähemuste vajadusi.