Vabavärss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
* ...eestikeelne vabavärss on ju tihtilugu mingi vormitu soig, mille õige koht on isiklikus päevikus[[päevik]]us, päris vabavärsis on alati [[rütm]] ja [[riim]] ja [[laul]], kindlakäeline ülesehitus, mis laseb rõhud kõlada just seal, kus nad olema peavad; Grigorjeva värsistus on peaaegu eksimatu (selles, mis ta on), miski pole niisama või juhuslikult, need tekstid[[tekst]]id on loodud teadveloleku ja [[keskendumine|keskendumise]] seisundis, mitte niisama torust tulnud, neid on pärast valmimist ja raamatusse valides vaadatud kõrvalt, isegi kriitiku[[kriitik]]u [[pilk|pilguga]], karmiltki...
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24584 "''Go'', Sveta, ''go''"] Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: [[Sveta Grigorjeva]], "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018.
 
7. rida:
** [[Peeter Olesk]], [https://epl.delfi.ee/kultuur/romaaniulikool-mary-shelley-frankenstein?id=51091857 "Romaaniülikool: Mary Shelley "Frankenstein""] EPL, 21.06.2007
 
* Vormilistest muutustest veel niipalju, et mässuline [[у]] on teisenenud akadeemiliseks ü-ks ja varem domineerinud puhas vabavärss või blankvärsid peavad taanduma rangelt [[riim]]i aetud luuletuste surve all. Selles on küll näha Parnassi mõju. Aga samas peab nentima, et värsi riimiline korrastatus ei päädi sugugi suurema musikaalsusega. Vastupidi, [[rütm]] on pinguldatud ja närviline nagu surija pulss ja süüdi on selles tsesuuri ülirohke kasutamine värsi sees.
** [[Priidu Beier]], "Androgüüni luule" Vikerkaar 10/1988, lk 93-95, [[Hasso Krull]]i luulekogu "Pihlakate meri" (1988) arvustus