Paradoks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Paradoks''' on "ebakonventsionaalse tõeväärtusega lause" (Jaan Undusk). * Eesti maailmakirjandus on paradoks, teravam paradoks kui eesti maailmamuusika või eesti maailma...' |
Resümee puudub |
||
5. rida:
** [[Jaan Undusk]], "Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil. Teese kommentaaridega". Looming 2/1999
* <nowiki>[</nowiki>[[Marju Lepajõe]]<nowiki>]</nowiki> oli suurem kui ta [[saatus]]. Tema pärandist vaatab vastu väga elus, dünaamiline ja jõuline loovisiksus. Kui hakata otsima, mis on selle [[loovus]]e tuum, jõuab paradoksini: huvitavamad inimeste seast on [[geenius]]ed, kõige normaalsemad inimesed, kes teevad ainult seda, milleks nad on loodud, realiseerides oma [[inimlikku]]se, niisiis ka oma [[aeg|aja]], kõige täielikumalt.
** [[Toomas Paul]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/roomu-radu-rannates/ "Rõõmu radu rännates"], Marju Lepajõe "Roomlaste taltsutamise" teise väljaande puhul, Sirp, 15. mai 2020
* Lihtsusele püüdlevate [[õpik]]ute ees on aga paradoks, et on kaks erinevat [[lihtsus]]t, millest õpikute tegijad enesele sageli aru ei anna: üks on see lihtsus, milleni on pika [[mõtlemine|mõtlemise]] ja [[kogemus]]te varal jõutud, ja teine see lihtsus, mis on õppija n-ö algseis. Kui keerulist staadiumi ei ole läbi teinud, võivad lihtsad reeglid tunduda mõttetud ja formaalsed.
** Marju Lepajõe, [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
| |||