Küsimus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
33. rida:
* [Herzen:] Lapse [[surm]]al ei ole rohkem tähendust kui armeede või rahvaste surmal. Kas laps oli õnnelik, kuni ta elas? See on õige küsimus, ainuke küsimus. Kui me ei suuda korraldada omaenda [[õnn]]e, on jõhkraimast jõhkram pettus korraldada nende õnne, kes tulevad pärast meid. (II vaatus)
** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk"
* Kui mult päritaks vastust küsimusele ''Mis on [[orjus]]?'' ja ma peaksin vastama vaid ainuma [[sõna]]ga, ''See on [[mõrv]]'', mõistetaks mu [[mõte]]t kohe. Ei läheks vaja pikka põhjendust näitamaks, et [[võim]] võtta inimeselt tema mõte, tema tahe, tema isiksus, on võim [[elu]] ja [[surm]]a üle, ja et inimest orjastada on sama kui ta [[tapmine|tappa]]. Miks aga ei või ma siis teisele küsimusele ''Mis on [[eraomand]]?''' vastata samaviisi, ''See on röövimine'', ilma saamata kindla peale valesti mõistetud, ehkki teine [[lause]] ei ole muud kui esimese teisendus?
** [[Pierre-Joseph Proudhon]], "Mis on eraomand?" (1840)
* [Köster:] Sa tead kõik ja saad kõigest aru, mis hea või [[kurjus|kuri]] on, aga sa ei taha oma jumalavallatut elu jätta. Ütle, mis pean ma sinuga tegema? Vaata, sa vaikid, sa ei mõista mulle selle küsimise peale vastata. Jaa… Ka mina ei mõista selle küsimise peale vastata. Aga ma mõtlen järele ja püüan otsusele jõuda.
** [[Oskar Luts]], "[[Kevade]]". 13. tr. Tallinn, 1982, lk 204–205.
==Allikata==
* Kas [[inimene]] "naudib" [[kriis]]e? See on küsimus, millele ma leian olevat erakordselt keeruline vastata.
** [[Richard Nixon]]
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]
|