Infoühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
Resümee puudub |
||
6. rida:
** [[Endel Lippmaa]] Euroopa IT-konverentsi ettekandes (1995).
* Teame, et tulevikuühiskond on infoühiskond. See on ühiskond, mille majanduslik [[areng]], [[poliitika]] ja [[kultuur]] ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.
** [[Peeter Normak]], [https://novaator.err.ee/826820/teadlane-selgitab-mis-tagab-digilahenduste-edu-tulevikuuhiskonnas "Teadlane selgitab, mis tagab digilahenduste edu tulevikuühiskonnas"] ERR, 30.04.2018
* Suur osa meist peab tänapäeva infoühiskonda ning selle eeliseid enesestmõistetavaks: me säästame tublisti
** [[Veronika Kalmus]], [https://novaator.err.ee/257645/100-sekundi-video-aja-kiirenemine-infouhiskonnas "100 sekundi video: Aja kiirenemine infoühiskonnas"] ERR, 25.09.2015
* Ühes teises eksperimendis vaadeldi info liikumist vastavalt sellele, kus paiknes uue info allikas sotsiaalsel redelil: kui uuenduse võtab kasutusele [[laps]] või muu madalamal paiknev olend, jõuab see teiste liikmeteni väga aeglaselt ega pruugi [[ühiskond|ühiskonna]] kõigi liikmeteni üldse jõudagi. Kui aga algatajaks on karja liider, liigub info väga kiiresti, koguni tundidega. Häda on aga selles, et info [[väärtus]] ei pruugi sugugi sõltuda sellest, kas see tuleb ülalt- või altpoolt. Inimühiskonnas on muidugi lisaks imiteerimisele kasutusel terve rida muid infolevitamise ja veenmise viise, mis ilmselt pehmendavad meie kalduvust hinnata uuendusi vastavalt sellele, missuguselt ühiskonna astmelt see maha hõigatakse. Ja ometi on ülemäära ohtralt näiteid, kuidas ka kaasaegne e-ühiskond suletud
** [[Aet Annist]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ahvid-ja-infouehiskond/ "Ahvid ja infoühiskond"] Sirp, 26.02.2010
* Infoühiskonna vaatevinklist on Eestis kujunenud äärmiselt huvitav, arengu mõttes vastuoluline olukord. Enamik IT-lahendusi (ja sidelahendusi) disainitakse kusagil kaugel maal, kust need jõuavad siia kommertsiaalse kastikaubana. Meil puudub igasugune kontroll nende imeriistade saabumise või mittesaabumise üle – ühel hetkel nad lihtsalt "knokivad meie doori", omaterminite puudumisel müüakse neid ogarate [[inglise keel|ingliskeelsete]]
* Eelkõige nähakse ID-kaardis võlurooska riigivalitsemise kulude allasurumiseks, [[riik|riigi]] lamedaks muutmiseks ning – kas mäletate seda hüüatust, et [[masin]]
* Sõnaga, mind kui filosofeerivat tehnikut kutsutakse aeg-ajalt Athenasse ja Jääkeldrisse üritustele, kus agenda käsib arutada infoühiskonna edasist arengut. Mina tahaksin neil üritustel näha psühholooge, sotsiolooge, lingviste, ühiskonnateadlasi, politolooge ja teisi sääraseid asjapulki, kellele saaksin alt üles vaadata ja kelle suilt kuldmune noppida, tegelikkuses aga on kohale kutsutud enamjaolt insenerid, tehnovisionäärid, ametnikud, firmajuhid ning muidu mõnusad tegelased. Mõne uue vidina juures tahaksin mina rõkatada, et näe, see nüüd muudab meie ühiskonna mõnd toimeprintsiipi, selle asemel aga lubatakse mul lahkesti ennustada, et kas vidin saabub meile aastaks 2015 või 2018 ning prognoosida vidina jaoks ehitatud sideliinide arvu …, mis on muidugi kena, kuid sellest ei piisa.
* Infoühiskonnaks nimetavad idamaa targad säärast ühiskonda, kus suurema osa oma vabast ajast tegeldakse info loomise, levitamise, tarbimise ja manipuleerimisega (selmet käegakatsutavat saviplönni teha), kusjuures neil tegevustel on nii majanduslik, poliitiline kui ka kultuuriline aspekt (äraseletatult: nii [[raha]] nimel, et oma ego "buustida", kui ka et blogi kaudu
* Ühtlasi iseloomustab e-ühiskonda digitaalne lõhe: ühed inimgrupid oma varandusliku seisundi ja oskuste tõttu ei pääse ligi neile väärtustele, mida teised pruugivad kiiresti ja tõrgeteta. Nii näiteks mina ei loe [[ajaleht|ajalehtede]] tasulisi digitaalväljaandeid – ekslikult eeldades, et ligipääs infole peaks olema vaba.
* E-ühiskonna saabumist võib tervitada soolaleivaga või tema tulekut eitada. Enne araabia kevadet oli eitamine ehk isegi põhiliseks eneseabi vahendiks. E-ühiskonna põhimure on see, et ta saabub meile hiilivalt, ilma hoiatussireenita, ta on
* E-ühiskonna esimeseks valupunktiks ongi [[privaatsus]]. Nimelt, e-ühiskonda ei ole võimalik efektiivselt turvata, kuni jäävad jõusse endised privaatsusnõuded. Tänapäeva [[Euroopa]] privaatsusnägemus pärineb ennekõike [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsest valulikust
** [[Anto Veldre]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infouehiskonnast-hereetiliselt/ "Infoühiskonnast hereetiliselt"] Sirp, 08.11.2012
* Kui olla järjekindel, siis tuleks nõuda, et [[inimene]] ei tohiks informatsiooni ka oma
* Kui uskuda [[Susan Blackmore]]'i (ee "Meemimasinad", Tänapäev, 2003), oleme me kõik isiksustena vaid meemipuntrad. Sarnaselt bioloogilise olelusvõitlusega "egoistlike" geenide vahel jäävad ellu need meemid, mis suudavad ennast kõige efektiivsemalt levitada. Meem, mille sisuks on info vaba levik – infovabaduse meem – peaks olema seega kõige levivam meem üldse. Ja temaga koos kõik teised teda toetavad
** [[Jaak Kikas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infovaba-infouehiskond/ "Infovaba infoühiskond"] Sirp, 26.01.2012
* Soov saada kasumit on viinud olukorrani, kus ühiskonnas ringleb üha rohkem informatsiooni ja vähem
* Niisiis jagunevad infoühiskonna
:Kõik need teooriad võtavad vaatluse alla muutused, mis on kaasnenud informatsiooni koguse ja tähtsuse plahvatusliku kasvuga viimastel aastakümnetel. On see aga piisav rääkimaks infoühiskonnast kui millestki uuest ja erinevast, võrreldes varasema ühiskonnaga? Problemaatiline. Frank Webster tunnistab, et infoühiskonna mõiste on puudulik. Ta väidab, et suurem osa infoühiskonna definitsioonidest pakub vaid kvantitatiivse mõõte, mille kohaselt siseneme infoühiskonda mingist nähtamatust punktist, kus informatsioon hakkab domineerima.
:On võimalik leida üsna selge vastuolu informatsiooni tähenduses. Informatsioon võib olla tähenduslik ja tähendusetu. Küsimus peitub informatsiooni kvaliteedis.
* [[Raivo Suni]], [https://www.sirp.ee/archive/1999/13.08.99/Sots/sots1-4.html "Vana ja uus keskaeg"] Sirp, 13.08.1999
* Infoühiskonna käsitlemisel pööratakse peaaegu üksnes tähelepanu informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Infoühiskonna mõiste all ja meediauuringutes ei peeta silmas mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Nõukogude totalitaarse ühiskonna jaoks tähendas infoajastu tulek midagi purustavat - infoühiskond ei võimalda enam informatsiooni separaatsust, suletud ja salastatud piirkondi. Tehnoloogia on ses vallas muutunud niisuguseks, et infolevi takistamine ei läheb maksma vähem kui sõjakulutused.
* Olulisem on, et infoühiskond on edukas, kui ta suudab ühtlustada koode. Ühtlustatud koodi tüüpilisemaid ajaloolisi näiteid on rahvusvahelise teaduse ja kultuuri paradigmad.
* Tänase info- ja meediaühiskonna päriseks põhjaks ei olegi seega mitte niipalju teaduse ja [[tehnoloogia]] saavutused kui just Euroopa päritolu ristiusu ja antiigis sündinud kultuuritüübi ekspansiivne sisu, mis hiljem omakorda lõigi eeldused teaduse ja tehnoloogia tormiliseks arenguks. Eesti on pidanud sellelt põhihoovuselt aeg-ajalt poliitilistel põhjustel kõrvale kalduma või totalitaarse süsteemi rüpes takerduma, ei enamat. Põhimõtteliselt liikus totalitaarne sotsialismgi ikka samas suunas, kuigi härgamisi ja saamatult.
:Iseseisvuse taastudes polnud eestlastel seetõttu tarvidust muuta oma mõtlemis- või kultuuritüüpi, vaja on üksnes ületada tehnoloogiline mahajäämus.
Infoühiskonna ekspansiooni eest ei saa me kuskile varjule minna ja omale põhimõtteliselt teistsugust käitumisstrateegiat ehitada. Kohanemine ellujäämismoodusena pole mingi poliitiline vorm, vaid loodusseadus.
* Informatsiooni jätkuv massiline [[tõlkimine]] on infoleviku oluline pidur tänapäevalgi, ent rahvuskultuuride püsimiseks ja edenemiseks on see siiski hädavajalik. Tänases maailmas ringlev infokontiinuum on ühelt poolt ühtlustunud peaaegu ühekoodiliseks, olles rahvusühiskondade poolt vaadates siiski väga kirevakoodiline.
Kui võtta ühtekokku kõik telekommunikatsiooni vormid, mida üks tänane inimene saab kasutada, siis domineerib selles vallas info levitamise võimaluste paljus ja kiirus. See, millist infot tema sisu mõttes üleüldse levitatakse, huvitab levitajaid järjest vähem. Pigem vastupidi, näiteks internetiporno vabastamise eest lausa võideldakse või ei suudeta seda millegagi takistada. Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud [[müra]] ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Valdav hulk raadiojaamade auditiivsest produktsioonist on lihtsalt [[muusika]] [[nimi|nime]] kandev ühtlane müra. Miks inimkond seesugust pidevat mürafooni üleüldse vajab, on mõistatuste [[mõistatus]]. Äri on seal taga, aga et see äri õnnestub, on põhjus ikka ühiskonnas endas. Seesama on visuaalse müraga, [[kino]] ja
* Infoühiskonnas elamine nõuab hoopis teistsugust
: Totalitaarses ühiskonnas valitses
* Nii et lõppkokkuvõttes on Eesti jaoks infoühiskonnas toimimise eeltingimused järgmised:
:1) tehniline liitumine ülemaailmse meediavõrguga ja vastavad kommunikatsioonid;
|