Infoühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
36. rida:
* Infoühiskonna käsitlemisel pööratakse peaaegu üksnes tähelepanu informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Infoühiskonna mõiste all ja meediauuringutes ei peeta silmas mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Nõukogude totalitaarse ühiskonna jaoks tähendas infoajastu tulek midagi purustavat - infoühiskond ei võimalda enam informatsiooni separaatsust, suletud ja salastatud piirkondi. Tehnoloogia on ses vallas muutunud niisuguseks, et infolevi takistamine ei läheb maksma vähem kui sõjakulutused.
* Olulisem on, et infoühiskond on edukas, kui ta suudab ühtlustada koode. Ühtlustatud koodi tüüpilisemaid ajaloolisi näiteid on rahvusvahelise teaduse ja kultuuri paradigmad.
* Tänase info- ja meediaühiskonna päriseks põhjaks ei olegi seega mitte niipalju teaduse ja [[tehnoloogia]] saavutused kui just Euroopa päritolu [[kristlus|ristiusu]] ja antiigis sündinud kultuuritüübi ekspansiivne sisu, mis hiljem omakorda lõigi eeldused teaduse ja tehnoloogia tormiliseks arenguks. Eesti on pidanud sellelt põhihoovuselt aeg-ajalt poliitilistel põhjustel kõrvale kalduma või totalitaarse süsteemi rüpes takerduma, ei enamat. Põhimõtteliselt liikus totalitaarne sotsialismgi ikka samas suunas, kuigi härgamisi ja saamatult.
:Iseseisvuse taastudes polnud eestlastel seetõttu tarvidust muuta oma mõtlemis- või kultuuritüüpi, vaja on üksnes ületada tehnoloogiline mahajäämus.
Infoühiskonna ekspansiooni eest ei saa me kuskile varjule minna ja omale põhimõtteliselt teistsugust käitumisstrateegiat ehitada. Kohanemine ellujäämismoodusena pole mingi poliitiline vorm, vaid loodusseadus.
| |||