Kastan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
30. rida:
** [[Kuido Merits]], "Võimatu missioon. Herson" Looming 7/2015, lk 977
 
* ... näha seda lobeeliakorvi räästakonksu otsas kiikumas, taustaks puud, näha kahisemas seda kastanit ja neid [[viirpuu|viirpuid]], ees lillekorvist laik, lipsata verandasohvalt [[sokk]]is jalu murule, vaatamaks, mis sääl teisel pool toanurka kolksatas, näha [[valgus]]t nirisemas poolsajandivanuste viljapuude vyradest.
** [[Kalju Kruusa]], luulekogu "Treffamisi" (2004)
 
 
<poem>
Soojas [[roheline|rohelises]] tuules
õieküünlaist [[unenägu|und]] näeb kastan.
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Maaler astub pargiteedel" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 40
 
 
71. rida ⟶ 78. rida:
 
<poem>
Elegantne iluasi — kes [[inimene]] veel peaks olema? —
nõuab ideaalset ümbrust,
teisisõnu austust ja armuohete aimust.
89. rida ⟶ 96. rida:
 
 
* See oli olnud ilus aeg. Imeline aeg. Ateljeeaknad olid lahti ja suur lindimagnetofon mängis. Akende taga õitses vana kastan... Vassiljevi valge [[kass]] põõnas aknalaual, [[muusika]]st ja nitroaurudest hullunud [[naaber]] kutsus ei tea mitmendat korda miilitsa ja Vassiljev tegi järjekordse sihvaka Murfatlari lahti. Täis veinikastid seisid ateljeenurgas virnas. Tühjad kestad vedelesid [[ahi|ahju]] ees nagu tankirusikad.
** [[Ervin Õunapuu]], "Pimesta pimedus. Esimene ajaraamat. Taavet", Vikerkaar 1/1986, lk 30
 
* Kui vanahärra, Küüs, see kunagi nii elav, nüüd aga oma haige [[süda]]me tõttu aeglustuma sunnitud kuju, jõudis hommikusel jalutuskäigul Septembri puiesteele, lõi kirikukell üksteistkümmend.
:Aegajalt ta seisatas ja pillutas [[tuvi]]dele toitu. Kastanid olid alanud oma õitsengut, puiestee oli peaaegu tühi ja õndsalikult jahe. Ainult ajaküllased lapsevankrid rudistasid rahuarmastavalt sõmer[[liiv]]a. Mõni püsimatu päikeselaik kiikudes teel, äratas väikeste sõitjate huvi, mida nad väljendasid käsivarre ja sõrmede[[sõrmed]]e väljasirutamisega, mõnda lehekest maha pillates. Ruttas mõni turulttulija tütarlaps, viies mitmesuguste ainete lõhna[[lõhn]]a läbi bulvari kastanite vilu.
* [[Erni Krusten]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=krattsatiirile19270704.1.2 "Pettus"], Kratt, 4. juuli 1927, lk 2