Hendrik Adamson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
 
<poem>
Om maid maailman[[maailm]]an tuhandit
ja rahvit mitmit miljunit
üitsainus [[Mulgimaa]].
 
Ää kuri kui las olla ta —
ku Pikässillast üle saa,
[[suudlus|suud anna]] [[muld|mullal]] ma.
</poem>
* "Mulgimaale", "Väike luuleraamat", 1965, lk 7
15. rida:
 
<poem>
[[Käsi|Käe]] teki veerest pudenive valla,
näi: [[särk|ame]] rinna kohald ette paisunu,
ist [[aken|akne]] pääle, kura jala talla
 
püinds vaadet' alt ja küirut' [[pea|pää]] ta alla.
Mis enne katekõrdselt varjatu,
jäi süituld nätä ülevest mul alla.
28. rida:
<poem>
Mitte kuulda, mitte nätä
pal'last lõhnu[[lõhn]]u engäte:
tunda tuuld[[tuul]]d ja [[õis|äitsnit]] nätä,
rinda kergess sii ei tii.
 
Äitsnep loidap; [[mõte]] roidap
keset nuuri [[mänd|pedäjit]];
[[mets|mõtsa]] lõhna kopsu kõhna
engät, luhte mesitsit.
</poem>
43. rida:
Ku ma mõtle, kos nii aja
nõnda ruttu lännu;
kos nii lossi, kos nii [[maja]],
kos nii linna[[linn]]a jäänu.
 
Kos om jäänu maa ja [[meri|mere]],
mis ma mõtli võita;
kos om iha noore vere
57. rida:
Mimoosi äidsen ja lume rätsen,
grimassi' tarreten mu päetsin.
Kes [[söömine|süüp]] ja kedä süvväs: nädsin
käip nurgast, koskil [[voodi|sängi]] kädsin
ja mängi lädsin.
</poem>
69. rida:
</poem>
* "Tempora Mutantur", "Väike luuleraamat", 1965, lk 125
 
 
<poem>
Kas tulep kunagi kah [[aeg|aig]],
et [[süda|süämin]] [[jää]] ja [[lumi]] sulap
ja vastikuss saap [[veri|vere]] maik?
 
Viil viivitep, ei taha tulla.
Kui kik üitsainus surnuaid,
om [[rahu]] all- ja päälpuul [[muld|mulla]].
</poem>
* "Ainuke võimalus". "Väike luuleraamat", 1965, lk 133