Infoühiskond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
41. rida:
* Informatsiooni jätkuv massiline [[tõlkimine]] on infoleviku oluline pidur tänapäevalgi, ent rahvuskultuuride püsimiseks ja edenemiseks on see siiski hädavajalik. Tänases maailmas ringlev infokontiinuum on ühelt poolt ühtlustunud peaaegu ühekoodiliseks, olles rahvusühiskondade poolt vaadates siiski väga kirevakoodiline.
Kui võtta ühtekokku kõik telekommunikatsiooni vormid, mida üks tänane inimene saab kasutada, siis domineerib selles vallas info levitamise võimaluste paljus ja kiirus. See, millist infot tema sisu mõttes üleüldse levitatakse, huvitab levitajaid järjest vähem. Pigem vastupidi, näiteks internetiporno vabastamise eest lausa võideldakse või ei suudeta seda millegagi takistada. Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud [[müra]] ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Valdav hulk raadiojaamade auditiivsest produktsioonist on lihtsalt [[muusika]] [[nimi|nime]] kandev ühtlane müra. Miks inimkond seesugust pidevat mürafooni üleüldse vajab, on mõistatuste [[mõistatus]]. Äri on seal taga, aga et see äri õnnestub, on põhjus ikka ühiskonnas endas. Seesama on visuaalse müraga, [[kino]] ja [[televisioon]]i, [[reklaam]]i ja kaubapakenditega - tõeliselt ja eluliselt kasulikku informatsiooni on kõiges selles minimaalselt. Kui sellele lisada traditsioonilisemad trükilevivormid, siis selgub, et tegelikult püüab nn. infoühiskond oma toodete küllusega ujutada üle kõik inimese meeleorganid.
* Infoühiskonnas elamine nõuab hoopis teistsugust [[haridus]]t, kasvatust[[kasvatus]]t ja [[maailmavaade]]t kui traditsioonilises rahvuslik-korporatiivses ühiskonnas. Senine tüüpiline rahvuskultuuri keskkond tegi tavade, [[komme]]te, [[kõlblus]]e ja hariduse näol juba ette ära üksikisiku jaoks suure hulga olulisi [[valik]]uid ja informatsiooni filtreerimisi. Informatsiooni on [[maailm]]as alati olnud meeletult palju, aga selleni jõudmise keerukus koolitas ühtlasi info tarbijat. Talt nõuti terve hulk lisateadmisi, eelharidust ja ajalisi pingutusi.
: Totalitaarses ühiskonnas valitses [[tsensuur]]i tõttu objektiivse teabe põud ja ajuloputusliku ideoloogilise informatsiooni üleküllus. Kokkuvõttes oli siiski tegu ülimalt filtreeritud teabega. Üleminek infoühiskonda on seetõttu tegelikult Eestiski küllalt valuline, kuigi sellest ei taheta eriti rääkida. Piisab, kui praegugi maakohtades jälgida rahva klammerdumist telekanalite pakutud seebikate ja ajuvaba ajaviite külge, et näha, kuidas info või õigemini müra tarbimise harjumus on kommertseesmärkidel suudetud rahvale oskuslikult sisestada.
* Nii et lõppkokkuvõttes on Eesti jaoks infoühiskonnas toimimise eeltingimused järgmised: