Peeter Olesk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
 
* Kirjeldanud üht vindunud konflikti [[Johannes Voldemar Veski]] ja [[Eesti Kirjanduse Selts]]i vahel, leidis seltsi omaaegne teaduslik sekretär [[Daniel Palgi]] tagantjärele (1969), et "parem heaga herneleem kui pahaga [[pannkoogid]]". Ei oska võrrelda, sest mulle maitsevad mõlemad ega ole ma kunagi pakkunud pannkooke, mis oleksid küpsetatud [[viha]]ga või tehtud [[tüli]]ks. Viimast ma ei taha, sest see ei õilista eales.
* [[Keel]], mis soosib [[anonüümsus]]t ja eelistab võõrast, on äärmiselt ohtlik ainuüksi juba seepärast, et annab halba [[eeskuju]] ka väljaspool lingvistilisi raame. Halva eeskuju tulemuseks on näiteks see, kui [[pseudonüüm]]seks me oleme oma [[poliitika]]s muutunud. Hakata otsima Eesti poliitikute omi [[sõna|sõnu]] võib olla enam kui kaelamurdev ülesanne, sest esiteks me ei tea, kust neid leida, ja teiseks võime tekitada väga kumulatiivse plahvatuse[[plahvatus]]e, kui seaksime kõik tegelikud või kaasautorid lavale ritta.
* Pisikeste kelmustükkide kogunedes võimegi end leida olukorras, kus jääb valida, kas [[demokraatia]] erastatakse või riigistatakse. Ma ei ütleks, et selleni on veel [[aeg]]a ja ruumi. Probleem pole isegi mitte enam [[päev]]ade küsimus, sest ta on juba jooksvas päevakorras.
* [[Okupatsioon]]i eest tuleb alati ja üksnes hoiatada; teistsugune mõtlemisviis viib interventsiooni õigustamiseni. Meie [[ajalugu|ajaloo]] taustal või täpsemalt selle kaudu on niisugused hoiatused igal pool omal kohal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] inimeste ja rahvastegi massilise hävitamise ja hukkumise meenutamine niisamuti. Kuid lahingute lõppemine Eesti NSV territooriumil ei tähendanud meie hävitamise ja tagakiusamise lõppu, vaid – küüniline küll – kõigest pausi relvastuse muutmiseks.