Tunnetus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse usku on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas Jumalast mõtelda, nõnda nag...' |
Resümee puudub |
||
10. rida:
* Väga oluline [[rahvas|rahva]] elujõu näitaja on pühade asjade tunnetus. [[Maailm]], kus kaovad pühad asjad, kus kõik saab ühtviisi suvaliseks, on suure hääbumise algus. Pühad on eesti [[kalmistu]]d, meie [[laul]]ud, [[mets]] ja [[maastik]]ud. Meie naasmine pühade asjade juurde käib suuresti [[loodus]]e kaudu.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
* Inimese nivelleerimist vastustava "[[Nõnda kõneles Zarathustra|Zarathustra]]" ümbruses, "Koidupuna" [[aforism]]ides, on ka [[Nietzsche]] ise võtnud sõna "barbaarsuse" vastu meie "tunnetustungi" nimel, märkides, et tunnetuse "tagasiminekut" ei tahaks me ükskõik mis hinna eest.
** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4
==Kirjandus==
| |||