Inimene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
* Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu [[tõde|tõtt]] rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"
* [Matemaatikaõpetaja Molotov:] Nüüd te näete, missugune kaabakas on inimene. Te mõelge ometi: mina olen sotsialist, olen nii-öelda kõrgeim saavutis inimsoo tooniredelis — ma mõtlen seda matemaatilist — ja talitan nõnda; aga millega saavad siis küll toime igapäevased surelikud, spiisserid ja [[buržuid]], kui nõnda kaabaklikult heliseb inimsoo tooniredeli tipp. Pange seda tähele ja pidage meeles, sest seda läheb teil elus tarvis. See on õpetuseks. Inimene on kaabakas, pane ta või paradiisi elama. Oli juba [[Eeden]]is kaabakas. Sest mina… teate, kus mina olin? Mina kõndisin linnas ja [[Toomemägi|Toomel]] ning tuletasin ja tuletasin midagi meelde, sest ma teadsin, et mul peaks midagi meelde tulema. Nõnda kella seitsmeni, siis lõin käega, sest kaua sa ikka meelde tuletad, kui midagi meelde ei tule. Lõpuks arvad ju, et ei peagi midagi meelde tulema.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II osa, 22. peatükk
* Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild [[loodus]]e ja vaimu vahel. Vaimu poole, Jumala juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, [[ema]] juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe [[võim]]u vahel vangub [[hirm]]ust värisedes tema [[elu]].
| |||