Rahu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
'''Rahu''' on faktilise [[sõda|sõjategevuse]] puudumine riikide vahel, tüli puudumine inimeste vahel ja tüüne psüühiline seisund ehk hingerahu.
 
 
<poem>
Kaugemale, kaugemale müriseb kohutav [[hord]].
[[Maapind|Maa]] oigab teises kandis.
Rahu ja [[kord]]
jälle valitseb [[Samarkand]]is.
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Elava kuninga [[haud]]
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;kõrgub endiselt seal, kus algab Afrasiob.
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Neid kupleid austab ka saablite [[raud]].
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Ümberringi [[Timur]] uut [[maailm]]a [[pealinn]]a loob.
</poem>
* [[Ain Kaalep]], "Elav kuningas", kogus "Samarkandi vihik" (1962)
 
 
<poem>
[[Org|Orus]] külvati ja künti, ehitaja palke tahus,
[[roosid]] õitsesid ja Terek paiskus kaljult valges vahus;
[[seitse]] [[munk]]a kõigest sellest, kõigest sellest olid lahus —
kõrgel oli nende [[klooster]] lumise Kazbeki rahus.
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Kes neist oli olnud põldur, kes neist kandnud pikka
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[piik]]i — nüüd nad teadsid, kuivõrd tühjad on kõik [[elu]] tuhat liiki,
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;nüüd nad teadsid, et on vaja otsida vaid [[taevariik]]i,
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[Jumal]]ast ja tema [[sõna]]st nende [[hing]]ed olid triiki.
...
Nõnda lahkus noormees kloostrist, tema järel, [[juuksed]] kahus,
[[kuus]] ta kaaslast: nad ei saanud sealgi olla kõigest lahus.
Orus külvati ja künti, ehitaja palke tahus,
klooster kuid jäi lagunema lumise Kazbeki rahus.
</poem>
* [[Ain Kaalep]], "Mungasuudlus", kogus "Aomaastikud" (1962)
 
 
<poem>
Kui kuningas suri, siis tekkis see tusk,
ja kasvas, sest järglasse puudus usk.
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Miks halada? Pärijaks jäeti ju laps!
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Jah, jäeti, kuid oli nii väeti ju laps.
Mis kaitsjat või käskijat sellest sa saad,
kui kaitsta või käskida tarvis on maad!
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Et rahuneks rahvas ja rahva hing,
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;siis kokku tuli suur tarkade ring.
</poem>
* [[Ain Kaalep]], "Kuningakatse", kogus "Järvemaastikud" (1968)
 
 
<poem>
[[Sõnn]] aga sööb rahumeeli foorumil [[rohi|rohtu]],
naeratab omaette, arvab ehk, et on [[Euroopa]],
et [[usk]] teeb õndsaks,
et [[Saaremaa]] paganatele ei saa armu anda.
</poem>
* [[Jaan Kaplinski]], "*Jälle kord lööb seljas...", 1996, http://jaan.kaplinski.com
 
 
</poem>
[[Saalomon]]il, Saalomonil
sadatuhat [[naine|naist]].
Ise põlgas, ise põlgas
ilmaelu maist.
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[Seeba kuninganna]]
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;rinna rahuranna
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;leidis üles, leidis üles.
&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;Mures sada naist.
</poem>
* [[Arvo Mägi]], "Vana Aadam", kogus "Regivärsid", 1963
 
 
<poem>
Sai tilgatuks ometi Pireti kaev,
ta sirutas seljasooni
Nii piskuks kahanes teistegi vaev,
et seda võis kanda kui krooni.
Nüüd rind on rahul ja valu on tumm
ja lukud lõksasid keelde.
</poem>
* [[Lehte Hainsalu]], "Naistejärv", 1971 (1972), kogus "Põhjavesi", 1974
 
 
16. rida ⟶ 93. rida:
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}