Anu Raud: erinevus redaktsioonide vahel

* Suuril [[silm]]il, südame värinal vaatasin paadipärast, kuidas [[ahven]] viis korgi otsesoodu põhja poole, [[latikas]] lükkas lapiti, [[särg]] üles-alla hüpitas. Isa oskas suuri [[säinas|säinaid]] saada ja aeg-ajalt [[angerjas|angerjaid]]. Lambaänilased laulsid ta õngelatil ja paadipink oli [[roheline|rohelise]] [[konn]]a lemmikkoht. Jõgi on palju muutunud. Ta on armetuks veenireks süvendatud. Seal, kus enne vohas luhahein, on nüüd [[põder|põtrade]] paradiisi [[paju]]padrik. [[Vesiroos]]e enam pole. [[Kala]] on vähemaks jäänud, [[vähk|vähid]] päris välja surnud. Kaugemalt kalamehed seda enam õigeks õngeveeks ei pea. Aga isa käis ikka.

* Aasta-aastalt jäi isa samm aeglasemaks. Üha tihedamini pidi ta teel ülesmäge peatuma ja hinge tõmbama. Viimastel aegadel sai teda saadetud ja ka vastas käidud, [[ämber]] ja õngelatid võetud. Jõelt tõi ta uusi [[laul]]e ja latikapoegi. Ja siis see õnnetu viimane minemine. [[Haigus]]est vaevatud, [[jõud]] üsna otsas. /---/ Viimaks jõudsime kohale. Aga paati polnud. Olid ainult post, kett ja tükk paadinina kuiva puud. Ei taha mõelda, ei oska kirjeldada, milline [[kurbus]], pettumus, ahastus ja [[viha]] isa silmis välgatasid. Siis tulid suured päris [[pisar]]ad. Ta toetus posti najale ja kogus kojuminekuks jõudu. Sellest päevast ta päriselt [[voodi]]sse jäi.

 

* Oleme elanud juba pool aastat iseseisvas [[Eesti]]s. Arvan, et sellest pole midagi, et jätkan praegu ema [[päevik]]ut. Oleme nii üks [[perekond]] ja ega tühjad päevikulehedki raisata ole. [[Iseseisvus]] pole meelakkumine.